Haiglates haigutab kümne aasta sügavaim arstide puudus
Seepärast võitlevad haiglad arstidele palgatõusu pakkumise kõrval ka parema aparatuuri ja hea töökeskkonna nimel, et arste tööl hoida.
Kuigi palk on oluline, rõhutab arstide liidu president Andres Kork tervishoiu rahastamise üldist paranemist. Selle alla kuuluvad hooldusravi, taastusravi ja aparatuurid, mille kehva seisuga arst paratamatult kokku puutub.
“Meil räägitakse palju üksikutest kõrgtehnoloogilistest aparaatidest, kuid samas on suur puudus igapäevastest vahenditest ja aparatuurist,” ütles Kork. “Kui neid oleks piisavalt, siis oleks tööviljakus suurem ja saaks ka rohkem haigeid ravida.”
Sotsiaalministeerium ja haigekassa on tänavu välja öelnud, et esimest korda on Eesti seisus, kus haigete raviks on küllalt raha, kuid paraku pole arste, kes inimesi raviksid.
Kui palju arste Eestis praegu puudu on ning kui paljud on ära läinud, ei tea ka ametlik register, sest kui ka arst võtab tõendi välismaal töötamiseks, ei pruugi ta siiski Eestist ära minna. Tänavu võttis välismaale minekuks tõendi 188 inimest, neist 128 kavatses minna Soome.
Noori tuleb liiga vähe
Teine probleem on see, et järjest rohkem spetsialiste läheneb pensionieale ning võib seejärel meditsiinisüsteemist lahkuda. Tänavu juuni seisuga on arstide registris 185 üle 64 aasta vanust arsti, kes võiksid soovi korral ka pensionile minna.
Samas kasvab peale vähe noori arste – viimase kahe aasta jooksul on Korgi sõnul Eesti haiglatesse tööle tulnud 150 arsti. “Minu teada ei jäänud tänavu ükski psühhiaatriaresident Eestisse,” märkis Kork.
Kuigi Tartu ülikool suurendas sel aastal koostöös sotsiaalministeeriumiga arstieriala kohtade hulka, tulevad nüüd õppima asunud noored tööturule alles kümne aasta pärast. Korgi sõnul pole üle kümne aasta sellist arstide puudust olnud. “Pretsedenditu on see, et Tallinnas ei jätku enam arste,” ütles Kork. “Muidu on sellega probleeme maakonnahaiglates, kuid praegu on nii ka Tallinna suurhaiglates. Ja sama seis on õdedega.”
Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) ulatuvad arstide palgad 13 000 kroonist 40 000 kroonini. Kuigi palk on maakonnahaiglatega võrreldes parem, on 295 arstikohast täitmata 36. Õendus-ala töötajate – õdede, ämma-emandate ja laborantide – puudus on veel suurem. 714 kohast on täitmata 70. 259 inimest töötab haiglas osalise koormusega.
ITK juhatuse liikme ja arendusjuhi Peeter Rossi sõnul on kõige rohkem vaja silmaarste, naistearste ja radiolooge.
“Arstide puudus on tingitud peamiselt asjaolust, et residentuurist ei tule küllaldaselt järelkasvu,” märkis Ross. “Ka õendushariduse saanutest ei tule pooled tööle tervishoidu.”
Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul püüab riik leida lahendusi, et arstide järjest süvenevat nappust leevendada. Neist üks lubab neljanda kursuse arstitudengeil töötada juhendatava õena.
“Samuti oleme algatanud valvekordade ülevaatamise, et vabastada arst muudest üles-annestest ja jätta temale just arstlik tegevus,” ütles Laasik. “Ja kolmas lahendus on migratsioon Venemaalt, mida Ida-Virumaal proovitakse. See pole soovitud lahendus, aga üks võimalus olukorra leevendamiseks.”
Nüüd, mil riiklik lepitaja on ametis, algavad taas meditsiinitöötajate palgaläbirääkimised. Sotsiaalministeerium räägib 17-protsendisest palgatõusust. Selle järgi peaks arstide keskmine palk tõusma praeguselt 17 500-lt 19 200 kroonini ja õdede oma 9200 kroonini, ütles haigekassa pressiesindaja.
Riik tahab residente korterilaenu sissemaksega aidata
•• Hoidmaks residente ehk noor-arste Eestis, plaanib sotsiaalministeerium aidata neil eluasemelaenu võtta.
•• Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul teeb muret, et nii paljud noored arstid valmistuvad välismaale minekuks. Kui 2004. aastal võtsid oma dokumente välja paljud keskealised arstid, siis nüüd teevad seda noored. Seepärast kavatseb ministeerium tasuda noorarsti korteri- või majalaenu esimese sissemakse.
•• See mõte tuli kevadisest noor-arstide kirjast ministeeriumile, milles residendid esitasid kolm suuremat lahendust – et nende tööaega suurendataks 32 tunnini nädalas, õppelaen kustutataks ning riik aitaks eluasemelaenuga.
•• “Arvan, et tulebki teha seda, mida noorarstid soovivad. Kuid kuna eelistused eluaseme suhtes võivad olla erinevad, siis oleks mõistlikum seada mingi piir, näiteks 200 000 krooni,” ütles Laasik. “Siis on inimese enda asi, kas ta kulutab selle korteri või maja sissemaksuks.”
•• Praegu on see veel mõtte tasandil ja läbirääkimisjärgus. Lõpliku otsuse tegemine jääb Laasiku sõnul järgmisele valitsusele.
