Hanno Pevkur: arstide nõudmised käivad maksumaksjale üle jõu
••Eesti riik on garanteerinud EFSF-i fondi kaks miljardit eurot ja ESM-i fondi kuni 1,79 miljardit eurot. Nende summadega tagatakse Kreeka ja Hispaania sotsiaalsed hüved, sh sealsete arstide palgad. Kas nüüd tuleb leppida sellega, et Eesti riigil puuduvad võimalused rahuldada Eesti arstide palganõudeid, mis on suurusjärkude võrra odavam kui kohustused ESM-i ja EFSF-i fondide ees?
Ei taha kuidagi laskuda arstide palganõuete ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi debatti. Neid ei saa kuidagi siduda, nagu ei saa siduda ka seda, et kumb on õigem, kas kaitsekulude 2% või arstide palgad, kas teede ehitusele kümned miljonid eurod või arstide palgad jne. Tervishoiu rahastamiseks on Eestis ette nähtud osa sotsiaalmaksust ja kui vaadata järgmist aastat, on tervishoius rohkem raha kui kunagi varem ajaloos. See võimaldas ka haiglatel teha arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele ettepaneku tõsta palku 6,6%, mis rahas väljendatuna on keskmisena 100–120 eurot palgatõusu arstidel. Meenutan, et näiteks pension tõuseb järgmisel aastal 5% ehk 16–17 eurot keskmisena. Arstide nõudmised oleks aga tähendanud seda, et kahe aastaga tõuseks arsti keskmine palk u 2700 euroni. Sellist tõusu patsient ja maksumaksja ei suuda kuidagi tagada.
••Tervishoiutöötajate streik on alanud – kelle asi peaks nüüd olema olukord lahendada?