Ei taha kuidagi laskuda arstide palganõuete ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi debatti. Neid ei saa kuidagi siduda, nagu ei saa siduda ka seda, et kumb on õigem, kas kaitsekulude 2% või arstide palgad, kas teede ehitusele kümned miljonid eurod või arstide palgad jne. Tervishoiu rahastamiseks on Eestis ette nähtud osa sotsiaalmaksust ja kui vaadata järgmist aastat, on tervishoius rohkem raha kui kunagi varem ajaloos. See võimaldas ka haiglatel teha arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele ettepaneku tõsta palku 6,6%, mis rahas väljendatuna on keskmisena 100–120 eurot palgatõusu arstidel. Meenutan, et näiteks pension tõuseb järgmisel aastal 5% ehk 16–17 eurot keskmisena. Arstide nõudmised oleks aga tähendanud seda, et kahe aastaga tõuseks arsti keskmine palk u 2700 euroni. Sellist tõusu patsient ja maksumaksja ei suuda kuidagi tagada.

••Tervishoiutöötajate streik on alanud – kelle asi peaks nüüd olema olukord lahendada?

Streigiga seonduvalt on vaja lahus hoida kaks teemat. Teatavasti saab streikida vaid töötülist lähtuvalt ja töötüli on haiglate ehk tööandjate ning arstide ehk töötajate vahel. Ehk töötüli peavad omavahel lahendama haiglate liit ning arstide liit. Kahjuks on arstide liit streigiga sidunud veel rida tervishoiuga seotud küsimusi. Küsimused, nagu näiteks palju on tulevikus Eestis haiglaid, palju arste, õdesid, hooldajaid koolitama peab, milline on kiirabivõrk jms, on arutelu keskmes juba järgmisel esmaspäeval tervishoiu tuleviku töörühmas. Lõplik lahendus sõltub aga eelkõige minu hinnangul arstide ja haiglate soovist kokku leppida.