Hästi toimiv varitsus aitab jahimeestel salakütte tabada
Loo jahiseltsi esimees Margo Hanni rääkis ERR-i uudisteportaalile, et salakütte varitsetakse kindlatest punktidest, milleks võivad olla nii autod kui ka maaomanikele kuuluvad hooned. Varitsejad peavad omavahel sidet raadio teel kindlal sagedusel. Kui kuskil märgatakse liikuvat sõidukit, antakse teade kõigile operatsioonis osalejatele edasi. Kontrollima lähevad kõige lähemal olevad varitsejad, kuid mitte avastaja, et end mitte paljastada.
Kahtlasena näiva sõiduki peatavad jahimehed käega antava märguandega, tutvustavad ennast ning uurivad sõidukis viibivate isikute kavatsusi. Vajadusel paluvad nad avada ka pakiruumi. "Kui kõik on korras, vabandame ja soovime meeldivat päeva jätku. Kui sõiduk ei peatu märguande peale, siis teatame politseisse ja sõiduk peatatakse eemal. Vajadusel anname sõiduki liikumise kohta infot varitsuspunktidest, kuid ise me jälitama ei hakka," selgitas Hanni.
Kui sõidukis olijad tabatakse salaküttimiselt, peatab nad operatsioonil osalev keskkonnainspektor või teatatakse juhtunust politseile, kes peatab sõiduki ja annab seaduserikkujad üle keskkonnainspektoritele.
2008. aastal registreeris keskkonnainspektsioon 134 jahinõuete rikkumist, möödunud aastal 178 ning tänavu esimesel poolaastal on inspektsioon registreeerinud 70 rikkumist.
