Mari-Liis teab, et Helena armastab väga koeri. Unistuste päeval korraldati talle kohtumine eriti sõbraliku ja armsa malamuudi Miaga, kes lastega mängis. Foto: Vahur Poopuu

„See oli nii tore! Helenal oli nii tore ja minul ka. Ma tahan Minu Unistuste Päeva meeskonnale öelda suure-suure aitäh! See tähendas meile nii palju,” ütleb Mari-Liis, haruldase kromosoomirikkega Helena ema.

Sihtasutus Heategevusfond Minu Unistuste Päev viis Mari-Liisi ja Helena Saaremaale, külla Mari-Liisi sõbrannale ja tema tütrele. Pealtnäha ei midagi erilist, aga raskelt haige lapsega perele väga oluline võimalus pääseda natukesekski haiguse ja aastaid rõhunud depressiooni käest.

Üliharuldase kromosoomirikkega lapse sündi – Rootsi andmeil on 18p-sündroom maailmas kokku u 75 inimesel – ei ennustanud miski. Mari-Liisil ja tema abikaasal Domenicol ei olnud ühtegi tervisehäda ja nende esimene laps sündis täiesti tervena. Abielupaar soovis väga ka teist last. „16. nädala ultraheli näitas, et kõik on korras,” meenutab Mari-Liis. Alles 29. rasedusnädalal näitas Fertilitases tehtud ultraheliuuring tõsist südameriket. „See laps ei sünni ise,” hoiatas arst. Tagantjärele meenutab Mari-Liis, et siis saigi alguse praeguseks aastaid kestnud depressioon. „Kogu aeg ju muretsesin, kas ta sünnib elusana või ei. Ja nüüd ma üritan endast kõik anda, aga ei lähe päevagi, kui ma ei mõtle, mis siis saab, kui mind enam ühel päeval ei ole,” ütleb Mari-Liis.

« Avalehele