Heino Kiik jäi ilma haruldasest dendroaiast
«Mähe dendroaed võeti mult vägisi käest ja keegi pole selle eest sentigi maksnud,» lausus Kiik. «See on ju kõik minu töö ja minu tehtud.» Kirjaniku sõnul proovis ta 1990ndate algusest peale krunti EVPde eest erastada, kuid vahepealsetest linnaametnike lubadustest hoolimata tagastas linn maa lõpuks õigusjärgsele omanikule Helve Annusele.
Kiige praakis maasaajate nimekirjast asjaolu, et ta oli haruldasi puid kogudes ja nende eest hoolitsedes jätnud tähelepanuta aiamaja paberite kordaajamise, mistõttu ebaseadusliku ehitise staatuse saanud aiamaja ei andnud talle alust krundi erastamiseks.
Kirjaniku sõnul teatas Annuse esindaja talle eelmise aasta alguses, et müüb krundi kiirkorras esimesele ettejuhtujale. Samuti nõudis uus maaomanik puude-põõsaste mahavõtmist.
«Arutasin siis asja oma naabrimehega, Allan Martsepaga, ja tema soovis Annuselt mu aiamaa osta,» lausus Kiik. «Ta nõustus tingimusega, et dendroaia suhtes lepime hiljem kokku, kuna aiamaja, puud ja põõsad kuuluvad minule. Võõra inimesega sellisele kokkuleppele ei saa.»
Kirjaniku sõnul seisnes kokkulepe selles, et tema kas ostab naabrimehelt hiljem krundi uuesti endale või kompenseerib Martsepp talle haruldased puud.
Kiik viis seejärel naabrimehe ja Annuse esindaja kokku ning Martsepp ostiski 140 000 krooni eest krundi endale.
«Kui Martsepp sai omanikuks, keeldus ta minuga dendroaia osas kokku leppimast,» rääkis Kiik. «Ta ütles mulle: kas sa tead, kuidas on seadus - kui ostad maa, siis kuuluvad hooned, puud ja põõsad maa juurde. Sa ei tohi siit aiast midagi ära viia. Oli üllatav, kuidas kena inimene võib üleöö täiesti muutuda.»
Kuidas küll leida 145 000 krooni, et osta Martsepalt ära omaenda aiamaja, viljapuud ja dendroaed, mis on ühtlasi ainulaadne iluaed, ja selle kõige all olev Martsepa maa, sõnas kirjanik.
Eesti dendroloogide seltsi esinaine Aino Aaspõllu ütles, et Kiik on teinud oma rahaga ja oma krundil terve botaanikaaia töö ära. «Eestis puudub selline institutsioon, mis katsetaks okaspuude vorme, mistõttu see on praegustele põlvedele nagu näidisõppeaed, kuidas meie oludes haruldased liigid kasvavad,» lausus dendroloog.
