Hirvepargi koosolek näitas rahva jõudu
20 aastat pärast Hirvepargi esimest meeleavaldust tõstsid aastapäeva puhul kõnelejad eesotsas Eesti presidendiga, toonase Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhatajaga, 1987. aasta esimese demokraatliku meeleavalduse Eestis taas pjedestaalile.
“Hirvepark oli esimene avaliku loa saanud avalik meeleavaldus,” ütles Kaarel Piirimäe, kes on Hirvepargi kultuuriseltsi toel teinud esimese akadeemilise ajaloolise uurimuse 1987. aasta 23. augusti sündmuse kohta. “Üldiselt on arvatud, et Hirvepark oli oluline, kuid dissidendid ei olnud olulised – see on vastuoluline väide,” lisas ta. Balti riikides toona toimunut võib ajaloolase sõnul nimetada Gorbat‰ovi algatatud revolutsiooni kaaperdamiseks rahvuslike revolutsioonide poolt.
“Hirvepark oli pretsedent, kus taastekkinud avalikkus näitas oma jõudu, kus ületati hirmubarjäär, kuid algul säilitati ka alalhoidlikku suhtumist,” ütles sotsioloog Juhan Kivirähk. Ta võrdles Hirvepargi miitingul 20 aastat tagasi osalenuid võlur Harry Potteriga, sest nad nimetasid asju nende õigete nimedega.
Avalik arvamus muutus
Sotsioloog oli 1980. aastate teisest poolest otsinud välja esimesed avaliku arvamuse küsitlused, mis näitavad toonaste sündmuste mõju ja tulemust. “Avaliku arvamuse küsitlusi tehti ka Hirvepargi ajal, kuid sellesisulise küsitluse läbiviimine polnud siis veel võimalik,” kahetses ta.
1984. aasta ühiskondliku arvamuse küsitlused näitasid, et 77 protsenti inimesi uskus sotsialismi kõikvõimsusse, aga isegi siis oli kümme protsenti, kes seda enam ei uskunud. Kivirähki sõnul olid need küsitlused küll pigem selleks, et tuvastada, kui palju on neid, kes “õigesti” ei arva.
Kui veel 1984.–1985. aastal olid Eesti inimesed ühiskonna-elu juhtimisega rahul seitsme palli skaalal 4,5 punkti eest, siis 1988. aastal, kui oli juba toimunud Hirvepargi miiting ja hulgaliselt sellele järgnenud avalikku arvamust muutnud sündmusi, oli rahulolu langenud kolmele punktile.
Kaks aastat hiljem, Balti keti eel ja järel, küsisid avaliku arvamuse uurijad, kas inimesed soovivad iseseisvust NSV Liidu koosseisus või väljaspool seda. Kui 1989. aasta aprillis oli tõelise iseseisvuse pooldajaid veidi üle poole ehk 56 protsenti, siis aasta hiljem oli see number kasvanud 96 protsendile.
Eile õhtupoolikuks kogunes Hirveparki sadu inimesi, et pidada iga-aastane koosolek tavapärasest pidulikumalt. Nagu 20 aastat tagasi Lagle Pareki suust kõlanud üleskutse jäädvustada kommunismiohvrite mälestust, kõlas see eilegi nii president Toomas Hendrik Ilvese kui ka teiste kõnelejate suust.
Intelligentsi nimel kõnelenud Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand kutsus presidenti toetades üles kaht tähtpäeva – 20. augustit kui iseseisvuse taastamise päeva ning 23. augustit kui Eesti saatust korduvalt ja märgatavalt muutnud päeva – lõpuks ometi omavahel seostama ning sarnase tähtsuse ja pidulikkusega tähistama.
