Hommik suurfarmis

Aurab. Varblased siutsuvad. Karjalaskepäeva hommik Parasmäe suurfarmis. õues on lund nabani, nii et seekord piimaandjad välja kepsutama ei pääse. Pool kaheksa hommikul lesivad nad taltsalt oma lahtrites ja ootavad.

Mitte kevadet, vaid hommikueinet. õues juba müristabki silotraktor, mis paneb kariloomadel Pavlovi refleksid tööle. Ammumine muutub nõudlikumaks ja kui söödakoorem laudaväravast sisse vurab, on meelest pühitud nii kahtlased külalised, kes betoonpõrandal ringi uitavad ja laudaelanikega sõbraks saada üritavad kui ka lillelised unistused kevadisest aasast.

"ärge imestage, hommikul vara on siin hirmus virtsaving," hoiatab zootehnik Leili Velleste Magasinile lillelisi kitleid kehakatteks pakkudes. Parfüüm, mille laudast külge saab, on püsivam kui mistahes muu "tsiviliseeritud" lõhnaaine. "Kevad on karjale raske. On olnud ikka päris hulle kevadeid, kui sööta polnud, möödunud suvi aga oli hea: heina ja silo sai teha nii palju, et jätkub."

Lüps

algab hommikul kella viiest. Lüpsjad tulevad kohale varem: vasikad tahavad enne toimetamist. Kell kaheksa on nad juba nii täis söödetud, et keegi ei piilu enam piimaämbri poolegi. Viimased lehmad on sel ajal veel vooliku otsas: seisavad klaasistunud pilgul ja on pühendunud piimaandmise protseduurile.

Hommikueine

serveeritakse piimaandjatele spetsiaalse ajamiga traktorikärult. Karjakud, kellel talvel muud tööd ei ole, on nüüd uksehoidjad: kiirustavad laudaväravaid avama-sulgema, et liigset soojust hoonest välja ei hajuks. Silos sonkivad lehmad kaovad hingeõhust tekitatud aurupilvedesse ja ei tea, et praegu hoitakse neid hoolega lihakombinaadi eest, enne kui veiseliha hind tõusma hakkab. Alles siis läheb tapatalguks.

Kassid aga tiirutavad samal ajal karjakaupa lauda ümber. Ootavad oma järge, mis jõuab kätte pärast lüpsi. Linnainimesed on linnast välja sõites kõutsid lautade juures autost välja visanud ja kui nad on nõus minema piimadieedile, võivad farmis rahulikult edasi kosuda. Kala neile keegi pakkuma ei hakka.

Isiksused

Suurfarmi sarvilistel on nimed. Parasmäel on kõigil oma "pass": kriidiga plekile kirjutatud lühitutvustus nime, sünniaja ja muude tarvilike andmetega. Isikupära lisavad ka sälgud kõrvades: "Näete, tema on 3326," ütleb zootehnik Velleste isendi kohta, kellel mõlemad kõrvad mingi korrapära järgi augustatud. Aukkoodi oskavad lugeda vaid pühendatud.

"Karjas on tugevamaid ja nõrgemaid," tutvustab zootehnik, kui möödume häbelikumatest eksemplaridest. "Uskuge - ka lehmadel on alaväärsuskompleks. Ja tugevamad on seda ülbemad: hakkavad nõrgemaid sarvedega togima." Mõnele eriti agressiivsele on see maksnud sarved. Et nad teisi lõhkuda ei saaks, eemaldatakse "relvad" neil juba noores eas.

Lemmikud

Kuigi laudas on 205 lehma, ei ole nad zootehniku jaoks hall mass (või täpsemini - mustavalgekirju mass). Nende seas on lemmikuid, paharette ja heidikuid. "Temaga olen ma näitusel käinud," patsutab zootehnik vagurat laigulist looma, kes end esitlemiseks käbedalt püsti ajab. "Lehmi tuleb välja õpetada, nad on ju loomult nii arad," teab Leili oma hoolealuste psüühikat. "Neid tuleb õpetada järel käima, kuuletuma käsklustele."

Lemmiklehm on aga tõrges. Käsklustest ei tee ta kuulmagi ja pead silitada ei lase. "Näed, omade ees on küll kuulekas, aga näitusel või võõrastega ei julge ennast näidata," selgitab perenaine nõutult.

Lehmamood

Lautades pole kari alati ilmetult must-valge. Zootehnikud püüavad jälgida omaloodud moevoolusid. Kui ühte tüüpi lehmad ära tüütavad, valitakse moekamad järeltulijaid. Parasmäel on viimane trend punase-valgekirju.

"Varem püüdsime võimalikult suure musta pinnaga lehmi karja jätta," tutvustab zootehnik mööduvat moevoolu. "Enne musti olid levinud täpilised."

***

Zootehnik lubab loomi kinni hoida veel aprilli lõpuni. Siis algab rahutu rüselemine väljapääsude poole. Esimestel päevadel on lehmad tõeliselt hullud. Välja pääseda üritatakse mitte ükshaaval, vaid kõik koos. "Nad on karjalaskepäeval lusti täis," ütleb Leili Velleste. "Ja ega lüpsinaisedki kurvad ole: nemad saavad kringlit."

Karjalaskepäeval on suurfarmi juures ka mõned uustalunikud, kes lehmaga esimesi aastaid on tegelenud. Nad kahtlustavad lauta talveks kinni pandud lehma hulluses: äkki hakkab tükke tegema, kui vabadusse pääseb. Kuid ega nemadki kevadhulluses loomi talitsema hakka. Vabad loomad, tehku, mis pähe tuleb. Peaasi, et tervete kontidega lauta tagasi tulevad.

KAIDO EINAMA