Tallinn valmistab ette riigihanke lähteülesannet, et pakkuda ID-kaardi omanikele lisaks ühissõidukipileti soetamise võimalusele teisigi teenuseid.

Linnapea Edgar Savisaare kokkukutsutud ID-pileti töörühm on kolme kuuga pidanud läbirääkimisi parkimis- ja liikluskorraldajate ning massiürituste eestvedajatega, et Tallinna 2011. aasta kultuuripealinna tiitlit sihiks võttes leida piletile lisavõimalusi.

Süsteemi laiendamisel hakatakse ID-pileteid müüma nii loomaaeda, botaanikaaeda, linnamuuseumi, Linnateatrisse, Tallinna filharmooniasse, lauluväljakule, spordikeskustesse kui ka teistesse linna hallatavatesse asutustesse.

Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakonna esindajana ID-pileti laiendamiseks lähteülesande koostajat otsima asunud Allan Alaküla, ütles, et jutuks on näiteks olnud massiürituste ajal integreeritud ühissõiduki- ja parkimispilet. Tema sõnul oleks kõigi erasektori teenuste lisandumine “kõigile parem”. Täpset ajakava, millal valmib lähteülesanne, kuulutatakse välja riigihange ja hakkavad toimima teenused, pole esialgu seatud.

Eelkokkulepete sõlmimine võtab omajagu aega. “Näiteks lauluväljaku suurkontsertide piletite sidumine ühissõidukite ja parkimisega eeldab kindlasti kontserdikorraldaja, piletisüsteemi arendaja ja linna koostööd,” tõi Alaküla näiteks. “Küll arvestame, et ID-pileti laiendus oleks läbi proovitud kultuuripealinnaks saamise ajaks.”

Lihtne lahendus

ID-pileti teenuse 2004. aastal käivitanud aktsiaselts Sertifitseerimiskeskus võitis tänavu veebruaris operaatori leidmiseks korraldatud riigihanke ja korraldab ka järgmised viis aastat ühissõidukites isikutunnistusepõhist elektroonilist tasu kogumise süsteemi.

Sertifitseerimiskeskuse turundusjuhi Andres Aarma sõnul on ID-pilet mugav võimalus sularahata arveldada, sest ID-pileti hind lisandub mobiiltelefoniarvele või läheb kohe pangakontolt maha.

ID-pilet jõudis  messistendile

•• Brüsselis möödunud nädalal peetud omavalitsuste messile Open Days üles seatud ID-piletit tutvustav stend äratas Tallinna esindaja Allan Alaküla sõnul elavat huvi. “Rõõmu teeb, et lisaks vanadele riikidele, näiteks Belgiale, Hollandile, kes alles otsivad oma ID-kaardile reaalset rakendust, innustusid meie ID-piletist ka uued riigid, kus endiseid lahendusi on vähem segamas – näiteks Poola, Serbia, Türgi,” märkis ta.

•• Transpordiameti andmetel kasutab ID-piletit pidevalt üle 120 000 inimese.

•• Linnavõim on Alaküla sõnul huvitatud, et ID-piletisüsteemi rakendataks ka mujal, sest see pakuks võimalust piletisüsteeme lõimida. “Eriti huvipakkuv oleks ses suhtes lähem koostöö Helsingi regiooniga,” nentis Alaküla.