Idee: koolis mittekäiva lapse vanemale rahatrahv
Endine haridus-, nüüdne kaitseminister Jaak Aaviksoo seadustaks karistused lapsevanematele, kelle järeltulijad ei taha koolikohustust täita.
“Vanematel peab mingi vastutus seaduse ees olema,” lausus Aaviksoo. “Kuskil peab olema piir, millest edasi on juba valus ja seda kas rahatrahvi kujul või mingil muul moel,” kordas eksharidusminister hiljutisel haridusfoorumil väljaöeldud mõtet. “Päris nii ei saa, et vanemakohustused jäetakse lihtsalt täitmata ja sellest ei juhtu midagi,” lisas ta.
“Võimalike mõjutusvahenditena on räägitud rahatrahvist või sotsiaaltoetuste maksmise peatamisest perekonnale,” vahendas haridus- ja teadusministeeriumi seisukohta Asso Ladva ministeeriumi kommunikatsioonibüroost.
“Lapse koolisaatmine on lapsevanema kohustus, kuid selle kohustuse täitmata jätmisel mingeid sanktsioone ei järgne,” selgitas Ladva praegust olukorda. “Koolikohustuse täitmist kontrollib kohalik omavalitsus ja ainsaks võimaluseks laps kooli saada on omavalitsuse ja koolipoolne lapsevanema veenmine, et laps peaks ikka koolis õppima,” võttis Ladva praeguse olukorra lühidalt kokku.
“Lapsevanema vastutust on kindlasti vaja tõsta ja teatud juhtudel võiks tõesti ka trahvi rakendada,” toetas endise haridusministri mõtet Tallinna Kalamaja põhikooli direktor Marko Rööpson. “Praegu vaadatakse kooli kui klienditeenindajat, kus vaidluste puhul on lapsevanemal tugevam õigus.”
Ka Võrumaa Rõuge põhikooli direktori Toomas Raju sõnul on vaja mingeid sunnivahendeid, kui hoolimatus ja ükskõiksus jätkub. “Meie oma väikses maakoolis oleme seni lastevanematega jutuajamisega hakkama saanud,” lisas Raju. “Konkreetne vastutus paneks mõne vanema ka linnakoolis mõtlema.”
Kust võtta, kui võtta ei ole?
Asso Ladva möönis, et trahvi võimaluse paneb küsimärgi alla fakt, et paljudel peredel on niigi raske majanduslik olukord ning võtta ei saa sealt, kus ei ole midagi võtta.
Aaviksoo lausus seepeale, et liikluseeskirja täitmata jätmise puhul ei öelda ju, et inimeselt pole midagi võtta. “Ja kui trahviraha ei ole, tuleks kaaluda ka teisi karistusmeetodeid. Oluline on, et sallimatus koolikohustuse mittetäitmise ja põhihariduseta noorte suhtes oleks ühiskonnas selgelt väljendatud,” ütles Aaviksoo. Ta soostus, et loomulikult on vaja nii piitsa kui ka präänikut.
Lastevanemate liit mõtte vastu
•• Lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller oli trahvimisele kindlalt vastu. “Ma ei välista, et on lapsevanemaid, kellele miski muu ei mõju kui jõulised meetodid,” möönis ta. Haller nägi probleemi pigem selles, et soov karistusi määrata viitab repressiivühiskonna ihalusele. “See on pimedate riik, kus keegi usub, et käsu korras ja piitsaga saab luua ühiskonna, kus kõik on tehtav – suurem osa lapsevanematest ei usu sellesse,” sõnas Haller.
•• “Lapsevanemaks olemist tuleb õpetada ja kui niisugused võimalused on kasutamata, ei saa kindlasti repressiivmeetoditele mõtlemagi hakata,” ütles Haller. “Enam ei toimi see, et vanavanematelt vanematele kantakse peremudelit edasi, sest sellist peret pole juba ammu olemas,” lisas ta lastevanemate liidu poolt vaadates. “See on tavaline nähtus, et koolis on 60–70 protsenti üksikvanemaga pered, ja tean üht üle 1000 lapsega kooli, kus üle 80 protsendi peredest on üksikvanemaga pered,” tõi ta näiteks.
•• Rööpson toetas vanemate õpetamise mõtet, kuid tõdes, et selleks peab vanemail ka huvi olema. “Neis koolides, kus õpilasi on võimalik valida, on ka vanemate huvi lapse käekäigu vastu suur, kuid meie tavakoolis õnnestub lapsevanem kooli saada kord aastas arenguvestlusele, aga koolireegleid tõlgendavad vanemad väga erinevalt,” ütles Rööpson.
