Iga kuues tootja tahab rohkem piima toota, kui talle seni lubatud
Sel aastal oli Eestis reservis tarnekvooti 13,4 miljoni kg ja otseturustuskvooti 0,7 mln kg piima tootmiseks, ent õiguslik alus kvoote juurde taotleda oli kokku 39,3 miljonit kg, teatas PRIA.
Endale kinnitatud kvoodi suurendamist on õigus taotleda neil tootjatel, kes täitsid eelmisel kvoodiaastal vähemalt 90% neile määratud piimakvoodist, kelle piimakari või piimakarja keskmine piimatoodang oli suurenenud, ning kel sealjuures oli vähem kvooti kui eelmise kvoodiaasta karja keskmine toodang korrutatuna tänavu 1. aprilliks PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud piimalehmade arvuga.
Kuna õiguslikul alusel taotleti kvoodi suurendamist suuremas mahus kui kvooti reservis oli, vähendati taotlejaile juurdeantava kvoodi määra proportsionaalselt – tootjad said tarnekvooti juurde 42,1% ja otseturustuskvooti 41,1% õigustatud kogusest. Kvoot suurenes 194 tootjal, seitse taotlust jäid erinevatel põhjustel rahuldamata.
Taotlusi kvoodi suurendamiseks võttis PRIA vastu 1.-15. juulini. Piimakvoodi arvestuslik aasta kestab 1.aprillist järgmise kalendriaasta 31. märtsini. Eestile Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud piimakvoot käesolevaks kvoodiaastaks on ligi 666 tuhat tonni, seejuures suurenes aasta kvoot kõigis liikmesriikides ühe protsendi võrra. Eelmisel kvoodiaastal toodeti Eestis piima 92,1% kvoodist ehk 607,2 tuhat tonni.
Pärast äsjast kvootide suurendamist on Eestis 1154 kvoodiomanikule välja jagatud tarnekvooti 649,7 mln kg ja otseturustuskvooti 7,7 mln kg piima tootmiseks.
Piimakvoodi rakendamine on Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatav turukorraldusmeede piima ületootmise piiramiseks. Piimakvoodi arvestusega tootjate lõikes tegeleb Eestis PRIA.
