Ilmaennustajad lubavad augustiks vihmasadu ja külma

Ilmatarga sõnul on september küll soojem, kuid augusti lõpus võib öökülma tulla.

Suvised ilmad on selleks aastaks läbi ning augusti teine pool toob vahelduvad vihmasajud ja külma ilma.

Kakskümmend aastat loodusvaatlustega tegelenud Ilmar Tiismaa sõnul on nüüd ilusad päevad, kus sooja oli 27–28 kraadi, möödas. “Praegu hakkavad kured juba kogunema, see näitab, et hakkavad kurjad ilmad,” lisas ta.

Päevaseks õhutemperatuuriks ennustab ilmatark jätkuvalt umbes 18 kraadi, augusti lõpupoole võib esineda juba ka öökülma. September tuleb tema kinnitusel küll veidi soojem ja kuivem, kuid augustis tuleks arvestada veel vahelduva vihmaga. “Vahelduv ilm püsib: kord on natuke päikest, siis tuleb jällegi sagar vihma,” sõnas ta.

Ehkki lausvihmasid tema sõnul oodata pole, ei tõota ka vahelduvad vihmahood põllumeestele head: oodata on keerulist viljakoristusaega. “Saak tuleb põllumeestel tänavu küll raskelt,” nentis ilmatark.

Seda, et suuri vihmasid tänavu enam peljata ei tasu, näeb ta sipelgate ja vihmausside käitumisest. “Sipelgapesad pole praegu eriti kõrged ja see näitab, et suurt sadu ei tule,” lausus Tiismaa. “Kui muidu oli mulla pindmises kihis palju vihmausse, siis praegu on nad kadunud. Ka see näitab, et suurt vihma ei paista.”

Rahvatarkus ja sisetunne

Ilma ennustamisel võtab Tiismaa appi rahvatarkused ja intuitsiooni. Tema sõnul saab ilma prognoosida, kui vaadelda loodust ja pisikesi muutusi tähele panna. “Peab taevasse vaatama ja loodust vaatama ja natuke ka vanarahvatarkust teadma.”

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain märkis, et mingil määral saab loodusmärkide abil ilma tõesti prognoosida. “Ilmataadid oskavad kindlasti mingeid järeldusi teha näiteks selle põhjal, kuidas ilm eelmistel aastatel on käitunud,” lausus ta. “Samas see jutt, et mitteametlikud ennustajad on paremad, on nende enda väljamõeldis.”

KOMMENTAAR

Eesti ilm vaheldub kiiremini kui mujal

Elmar Kuus, Põlva ilmaennustaja

Eesti asub sellises kohas, kus ilm võib tervet Euroopat arvesse võttes kõige kiiremini vahelduda. Läänemere tõttu on siinne ilm sattunud ilmastikukeerise keskpunkti. Kui see keskpunkt nihkub, tekivad ilmamuutused.

Peale Läänemere mõjutavad meie ilma ka Rootsi ja Norra mäestikud ning Venemaa avarused – kõik need õhuvoolud saavad Eestis kokku.

Kuna ida poolt tulevad suviti kuivad ja soojemad kõrgrõhkkonnad ja põhjast külmad õhuvoolud, tekivad nende kokkupuutel keerised.

Needsamad keerised kutsuvad esile vihmahood ja siis võib tulla selline paduvihm, nagu Tallinnas äsja oli.

Sajufrondid tulevad ka Lääne-Euroopast, aga need on kaugemal ja kui nad üle Atlandi, Saksamaa ja Prantsusmaa siia jõuavad, on nad juba tühjenenud. K.K.