Arbo Känd leiab, et Eestis ei ole üksinda last kasvatavate vanemate õiguste kaitsega kõik päris korras. Foto: Eero Vabamägi

Üks Eesti kodanik on teinud Euroopa inimõiguste kohtule (EIK) avalduse, milles väidab, et tema inimõigusi on rikutud. Rikutud seetõttu, et tema lapse elatisraha kohtumenetlus ja täitemenetlus on kokku kestnud juba üle kümne aasta. Lapse isa ei ole siiani suudetud kohtuotsust täitma panna. EIK on avalduse töösse võtnud. See on juba oluline saavutus, kuna Euroopa kohus võtab töösse ainult 2–3% avaldustest. Enamasti siis, kui avalduste tõttu nähakse riikide õiguskaitsesüsteemide laiemaid probleeme.

EIK on teiste riikide puhul varem otsustanud, et täitemenetluse eest vastutab riik, sest täitemenetlus on kohtupidamise teine etapp ja need kuuluvad kokku. Riik peab seega tagama, et menetlused viiakse lõpuni mõistliku aja jooksul ja tehtud kohtuotsused täidetakse. Kui seda ei tehta, nagu õigusriigis peaks, rikutakse inimõigusi. Eestis on viimastel andmetel laste elatise asjus üle 12 000 pooleli täitemenetluse. Need on kohtu välja nõutud elatised, mida ikkagi ei maksta ja mida nõuavad nüüd kohtutäiturid. Kohtutäiturid suudavad aga lahendada umbes 550 asja aastas.

Loe edasi, milliseid otsuseid on Inimõiguste kohus teinud sarnastes asjades teiste riikide kohta ja kui hull on seis elatise nõuetega Eestis.

Avalehele
195 Kommentaari