Üleujutus käesoleva aasta 29. septembril Miamis. Kliimamuutused toovad vett ja niiskust juurde ka Eestisse, kuid endiselt ehitatakse maju piirkondadesse, kus on suur üleujutusoht. Foto: AFP/SCANPIX

Järgmise aasta alguses valmib Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava. Selline strateegia on juba 20 Euroopa Liidu riigil. Eri uurimisasutused on kava koostamise kallal juba pikalt töötanud ja nüüdseks on valminud raport „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100”.

Eesti kliima muutub uurijate teatel sajandi lõpuks neljas peamises aspektis: keskmine õhutemperatuur tõuseb, sademete hulk suureneb, merevee tase tõuseb ja tormid sagenevad. Laias laastus on meie tulevik üsna vesine. Ees ootavad pehmed talved ja kuumalainetega suved. „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100” uurimisgrupi liige Kai Rosin rahustas, et muutused toimuvad sujuvalt. Olgugi et pikas perspektiivis on Eestis talviti järjest vähem lund, võib suuski siiski veel osta. „Kõige olulisem mõte on see, et me ei räägiks enam kliimamuutustega kohanemisest, vaid planeerimisest,” ütles Rosin.

Meie tulevik on üsna vesine. Ees ootavad pehmed talved ja kuumalainetega suved.
Ülemaailmses üksmeeles on olukorda keeruline lahendada, sest eri huvisid on palju. „Ühes on poliitikud ja teadlased siiski üksmeelel: inimfaktor on kliima muutumisel oluline ja nüüd tuleb sellega tegeleda,” märkis ta. Eesti teadlaste kliimamuutuste raportis on 2100. aastaks kaks stsenaariumit, positiivne ja negatiivne. Positiivse puhul on rahvusvaheliselt paika pandud meetmed, millega olukorda leevendada. Negatiivse stsenaariumi puhul on riikidevaheline koostöö nõrk ja kontrolli alla pole suudetud saada CO2 hulka, mida inimene oma tegevusega toodab ja mis kliimamuutusi tekitab.

Niisiis vajab Eesti põhjalikku plaani, et kliimamuutustega hakkama saada. Riik/omavalitsused ja erasektor peavad tegutsema koos kõigis piir- ja valdkondades, mida muutused kõige rohkem mõjutavad. Näiteks Pärnu linnas, mida ähvardavad merevee tõusmise tõttu üleujutused. „Kas 2005. aasta Pärnu üleujutusest on õpitud? Ikka ehitatakse elamuid piirkondadesse, mille kohta on teada, et seal on suur üleujutusrisk,” juhtis Rosin tähelepanu aspektile, millega on vaja tegeleda.

Miks on prognoosid nii erinevad?

Eesti kliima tulevikustsenaariumid on koostatud Taani, Rootsi ja Hollandi teadlaste andmete põhjal. Pärast raporti sirvimist tuleb tõdeda, et neil on Eesti kohta kohati sootuks erinevad tulemused ja visioonid. Näiteks prognoosivad ühe riigi teadlased Eestisse eriti sooja märtsikuud, samal ajal kui teised on märksa tagasihoidlikumad. „Kliima modelleerimine on suhteliselt noor ja kiiresti arenev teadusvaldkond. Ei ole ühte kindlat kriteeriumit, mille järgi üht mudelit teistele eelistada,” selgitas „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100” uurimisgrupi liige Andres Luhamaa.

Saja aasta eest ei osanud keegi ette näha CO2 hulka, mida toodame. Nüüd on juba aeg midagi ette võtta.
„Tuleb aru saada, et kliimaprojektsioonid, kuigi nende tegemiseks on kulutatud väga palju teadlaste aega ja arvutite ressurssi, on tegeliku loodusega võrreldes väga suur lihtsustus,” sõnas Luhamaa. „Esitatud muutuste arvulisi väärtusi ei maksa võtta absoluutse tõena, vaid lihtsustatud näitena selle kohta, kuidas loodus reageerib inimese tekitatud muudatustele kliimasüsteemis.”

Prognoosid ja tulevikustsenaariumid on siiski kõigest lihtsustatud näited tegelikkusest. Paratamatult tekib küsimus, kui usaldusväärsed need üldse on. „Lähipäevade ilmaprognoosid on tänapäeval üsna täpsed, meil ennustatakse ilma üle 90% õigesti,” sõnas Rosin. Pikemaajaliste ilmaprognooside puhul on asi märksa keerukam. Rosina sõnul kasutatakse pikemaajalise ilma prognoosimiseks 30-aastast tsüklit. Sel juhul on piisavalt pikk võrdlusperiood ja saab teha üldistusi, sest erandlikke aastaid tuleb ikka ette.

Pikemaajaliste prognooside suurim murekoht on määramatus.
Pikemaajaliste prognooside suurim murekoht on määramatus. „Määramatusel on väga suur roll. Täna tuleviku ilma prognoosides saame arvestada kõike, mida teame, aga ainuüksi inimfaktor on niivõrd määrav, et me ei tea, mis saja aasta pärast toimub,” lausus Rosin. Näiteks sada aastat tagasi ei suutnud ju keegi ette näha CO2 hulka, mida inimene oma tegevusega toodab, ja seda, kuidas see kliimat muudab. Nüüdseks me teame seda ja on viimane aeg midagi ette võtta.
Mõõdetud keskmine õhutemperatuur
Graafik: Maret Müür