Inkassofirma aitab raamatuvõlglastele kohustusi meelde tuletada
Kevadel andis keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond inkassofirmale üle nimekirja 2001. aastast jäänud võlgnikest, kellelt ei ole õnnestunud raamatuid kätte saada. “Meie saadame võlglastele kaks meeldetuletust: esimese kolme kuu jooksul, teise mõne aja pärast uuesti. Enne inkassole üleandmist saatsime veel ühe meeldetuletuse,” ütles eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Rita Matat.
Ehkki pikaaegseid võlgnikke on palju, anti inkassole üle peamiselt need, kelle käes on lugejate jaoks eriti väärtuslikku kirjandust. “Paljuski on see õppe- või ainekirjandus, mida laenavad ka tudengid, aga ka ilukirjandus, sealhulgas koolides kohustuslik,” ütles Matat. Näiteks tõi ta Maaja Vadi “Organisatsioonikäitumise” ja Peter Jarvise “Täiskasvanu haridus ja pidevõpe”.
Inkasso on viimane võimalus
Kevadel inkassole üle antud 31 nõudest on oma võla kustutanud 22 inimest. “Oleme tagasi saanud palju väärtuslikke raamatuid,” oli Matat rahul. Rahalised võlgnevused on neil inimestel tulnud korda ajada inkassoga. “See oli meie jaoks viimane võimalus ja on end juba ära tasunud.” Nüüd valmistavad raamatukogutöötajad ette järgmiste nõuete inkassole üle andmist.
“Kahe kolmandiku võlgade kättesaamine on täiesti aktsepteeritav tulemus,” kinnitas Julianus Inkasso massnõuete osakonna juhataja Raido Kirsiste. “Raamatukogusid on meie klientide hulgas kokku 39. Nemad tahavad tagasi eelkõige raamatuid, aga ka osa viivistest läheb raamatukogudele,” ütles Kirsiste. Tema sõnul pole teisi asju peale raamatute Julianus Inkasso kaudu massnõuetena eriti taga otsitud. “Võimalik on ka liisingule asjade tagasitoomine, on ka videokassette tagasi nõutud ” loetles Kirsiste üksikuid näiteid.
Kirsiste sõnul distsiplineerib inimesi rohkem see, kui võlanõudega pöördub nende poole raamatukogu asemel inkassofirma. “Meil on ülevaade ka isiku muu maksekäitumise kohta: kas tal on telefoni-, elektri- või muid võlgu veel,” lisas ta. “Meil võib olla ka isiku teisi aadresse, kust teda otsida.” Inkassofirma saadab kirjalikke nõudeid koju ja tööle, helistab ning läheb vajadusel ka kohale.
Linnas üle 5000 raamatuvõlglase
Kokku on võlglaste nimekirjas üle 5500 nime. Lugejaid oli keskraamatukogus ja harukogudes 2004. aasta lõpu seisuga kokku üle 85 000.
Raamatukogu kasutamise eeskirja järgi võetakse võlgnikult viivist 20 senti raamatu kohta päevas. Ühele inimesele laenutatakse korraga kuni viis teavikut, mis võib päevase viivise võlgnevuse tõsta maksimaalselt ühe kroonini. “Meile on makstud ka sadu kroone viivist,” kinnitas Rita Matat. Suurim summa, mis ühel võlglasel
siiani on tulnud välja maksta, ulatub ligi 5000 kroonini.
Kui laenutaja on raamatu ära kaotanud, tuleb tal see asemele osta või välja maksta – siis tuleb hüvitada raamatu maksumus kuni kümnekordselt. Vanema raamatu kaotsiminekul soovitavad teenindajad raamatu, mille võib selle asemele tuua.
Keskraamatukogu on kõik võlgnikud sisestanud ühisesse andmebaasi ja neid inimesi ei teenindata ka üheski linna haruraamatukogus.
Vaata
