Isa mõrv lõpetas karateka karjääri
Tallinna keskturu juhi mõrva tellimises süüdistatuna vahi all istuvat karatekat Jevgeni Bõkovit võinuks treeneri hinnangul oodata hiilgav sportlasekarjäär.
"Bõkov oli lootustandev karateka. Ta jäi mulle silma juba 1993. aastal kui tugev ja energiline sportlane," rääkis Eesti karatekoondise treener Jüri Post endisest hoolealusest, kes praegu istub eeluurimisvanglas süüdistatuna tapmise tellimises.
Keskkriminaalpolitsei süüdistab meest turujuht Vadim Polishtshuki tapmiskatses kättemaksuks mullu aprillis tapetud Bõkovi isa – Jevgeni Bõkov seeniori eest.
"Koondises oli ta jõu poolest asendamatu mees," ütles Jüri Post. "Kuna ta oli teistest tugevam, rõhus ta oma stiilis ennekõike sellele. Kui Bõkov lihvinuks rohkem tehnikat ja taktikat, saanuks tast väga kõva tegija."
Treener iseloomustab Bõkovit hea võitlusvaimuga mehena, kelle paremad aastad karates olnuks ees. "Ta on 24-aastane, karateka parim iga on 25–35, kui on tekkinud juba teatud kogemused. Ilmselt on õigesti öeldud, et ta on kaotsiläinud tipptegija," ütles Post.
Vägivallatses neiuga
Kemerovo kuritegeliku grupeeringuga väidetavalt lähedalt seotud noor Bõkov sattus esimest korda politseiga konflikti 1994. aastal, kui ta oli alles 18-aastane. "Teda süüdistati ühe tüdruku kallal vägivallatsemises ja ta istus meil lühikest aega ka arestimajas," ütles Tallinna kriminaalpolitsei komissar Artur Tshulitski. "Noore poisi asi, ilmselt kippusid tunded kontrolli alt väljuma."
Endise keskkriminaalpolitsei abidirektori Koit Pikaro sõnul hakkas sel ajal organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasju läbima Bõkovi isa nimi.
Isa eeskuju nakatas
Karateklubis Budo treeneriks olnud Jevgeni Bõkov seenior oli endine miilits, kelle elu viis Kemerovo grupeeringu külje alla tegutsema. "Ega vana Bõkov mingi tähtis kuju olnud, selliseid on Tallinnas palju, kuid omamoodi autoriteet oli tal karatetreenerina ja endise poksijana küll," väitis Eesti Päevalehele politsei operatiivtöötaja.
Isa eeskujul hakkas kuritegeliku allilmaga suhtlema ka noor Jevgeni Bõkov, kuid vähemalt 1998. aastani teati teda Eestis ainult hea karatekana. 1996. aastal sai Bõkov Eesti passi, mis lubas tal edaspidi võistelda Eesti koondises.
"Bõkov paistis olevat kohusetundlik. Ma mäletan, et kui sõitsime EM-ile, siis lennujaamas tekkis teistega ikka mõni probleem, kuid Bõkov seisis korralikult oma kohvrite juures ja ootas lennukit," rääkis Jüri Post.
Post nägi Bõkovi rolli karatekoondises ennekõike mehena, kes suudab võrdselt võidelda füüsiliselt tugevate vastastega. "Tehniliselt on Alo Pormeister ja Marko Luhamaa temast üle, kuigi ta neidki mõnikord võitis," rääkis Post.
"Ma mäletan hästi meeskondlikku võistlust tugeval Soome turniiril, kui Bõkov läks kokku tugeva ja koguka prantslasega. Prantslane tõmbas ta pikali ja lõi punkti ära. Bõkov tõusis püsti ja tegi kohe sedasama prantslasega, see oli paras jõudemonstratsioon."
Vastupidiselt spordile tõusis Jevgeni Bõkovi maine viimastel aastatel aga kiirelt kuritegelikus maailmas. Kui palgamõrvar Bõkovi isa keskturul tekkinud tülide tõttu 1999. aasta aprillis maha lasi, hindasid politseinikud poja positsiooni isa omast allilmas juba paremaks.
"Tema põhialaks olid autovargused, paljud Tallinnas varastatud autod müüdi omanikule tagasi just noore Bõkovi kaudu," väitis Eesti Päevalehele politseiallikas.
Isa surm tegi noore Bõkovi sportlasekarjäärile järsu lõpu. Samal kevadel loobus ta seepärast Eesti koondisega Ateena EM-ile sõitmast.
Polishtshukil keskturul korda pidada aidanud Jevgeni Bõkov seeniori mõrva põhjus peitus poja hinnangul keskturu erastamisel tekkinud konfliktides. Polishtshuki tapmine ebaõnnestus, sest turujuht hakkas palgamõrvaritele vastu tulistama ja haavas neist ühte.
Pool aastat uurimist
Pool aastat turujuhi tapmiskatset uurinud keskkriminaalpolitseile koitis valguskiir märtsi keskel, kui Tallinna politsei autojälitusgrupp vahistas suurärimees Toomas Tooli abikaasa kupee-Mercedese varastanud Aleksei, keda politsei noore Bõkoviga seostab.
Pärast kuu aega kestnud ülekuulamisi ja tõendusmaterjali kogumist leidis politsei olevat aja küpse ka noore Bõkovi vahistamiseks. 14. aprillil karatekat vahistama läinud eriüksus K ei pidanud mehe kinnivõtmiseks jõudu kasutama. Bõkov lasi oma käed vabatahtlikult raudu panna.
