Jaanipäeva roolijoodikud sõidavad otse arestikambrisse
Alates kevadest liiklusohutuses senisest mitu kraadi rangema suhtumise käiku lasknud politsei jätkab jõuliselt samas suunas. Kui aprillist saadik ei kipu politsei näiteks kiiruseületajaid enam pelga hoiatusega minema laskma ja trahvi määramisel lähtub esmajärjekorras pigem raskendavatest kui kergendavatest asjaoludest, siis järgmise sammu astub ta tänasest.
Ehkki esialgse statistika järgi on karmimad meetodid ennast juba õigustanud ja juunikuus on seni liikluses hukkunud vaid üks inimene (seda küll just joobnud juhi süül), peab politsei jaanipäeva perioodil vajalikuks saata kõik vähemalt 0,5-promillise joobega autojuhid roolist otsejoones arestikambrisse. Seni oli roolijoodikutele aresti määramine pigem erandlik karistus. Sel aastal on politsei arestimajja saatnud vaid 46 ligi 1300-st karistatud roolijoodikust.
Kuni 30 päeva soolaputkas
„See ei ole politseinike kiuslik mõte, et saaksime väänata seadusest tuleneva kõige rangema karistuse, vaid me lähtume 95 protsendi mõistlike liiklejate ootusest, mille järgi peab politsei tagama teedel nende turvalisuse,” selgitas politsei Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets. Just Koemetsa võib pidada roolijoodikute arestimajja saatmise plaani autoriks. Kui algul oli see mõeldud vaid Lõuna-Eestis katsetamiseks, siis teised politsei korrakaitse suuna juhid noppisid mõtte üles ja seda otsustati laiendada kogu Eestile.
Seega, roolist tabatud roolijoodik viiakse esmalt arestimajja ja sealt edasi valvekohtuniku juurde, kes otsustab, kas ja kui kauaks arest määrata. Aresti saab määrata ühest kuni 30 päevani. Politsei põhjendab aresti vajalikkust näiteks sellega, et purjus juht eemaldatakse kohe liiklusest ja tal ei jää võimalust rooli taha tagasi minna. „Arestikambris on kindel, et ta magab välja ja ei ole ohuks ei endale ega teistele inimestele,” selgitas PPA korrakaitsepolitsei osakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.
„Väga tähtis on ka aspekt, et teistel liiklejatel oleks ohutum sõita. Jaanipäeva peetakse ju tüüpiliselt ajaks, kus kõik on lubatud ning joomise ja autorooli ronimise ees pigistatakse silm kinni,” sõnas Kirsimäe. Lisaks tõi ta esile arestimajja saatmise psühholoogilise mõju, võrreldes seda omaaegse liiklusohutuskampaania reklaamlausega „tempel mällu igaveseks”.
Jaanipäeva periood algab politseile juba tänasest ja kestab kuni esmaspäevani. Kirsimäe sõnas varasematele aastatele toetudes, et sel ajal liigub teedel võrreldes muu ajaga keskmiselt viis või isegi kuus korda rohkem roolijoodikuid. Arvestades, et aasta esimese viie kuuga on kinni nabitud ligi 3200 roolijoodikut ehk ühes päevas keskmiselt 21 inimest, võiks see tähendada, et eeloleval nädalavahetusel suureneb vastav arv umbes sajani. Kas nii ka läheb ja kõik neist arestimajja saadetakse, ei söanda Kirsimäe ennustada.
Politsei hoiatab ette
„Me peame arvestama, et meie küll taotleme kohtult joobes juhtide arestimist, ent kuidas kohtunik otsustab, ei ole selge,” lausus ta. Samuti tõi Kirsimäe esile, et kuna tegemist on ka politseile sisuliselt eksperimentaalse olukorraga, mistõttu räägitakse plaanist avalikult kõikidele liiklejatele, võiks see ideaalis suure osa joobnud inimesi juba varakult roolist kõrvale jätta.
Indrek Koemets ütles, et aresti pikkus, mis võib ulatuda 30 päevani, sõltub konkreetse roolijoodiku „eripäradest”. „Kui näiteks on tegemist väga noore ja kogenematu juhiga, siis suhtume me temasse rangemalt,” tõi ta ühe näite. „Politseiniku ülesanne on kohtumajas aresti taotledes veel kord meelde tuletada nii kohtunikule kui ka roolijoodikule, mille pärast me ta kohtumajja tõime ning miks aresti nõuame. Kui maksumaksja on kulutanud raha nii ennetus- kui ka teavituskampaaniate peale ning mõni inimene ikka ei kuula, siis on meie hinnangul ka alust kahtlustada, et pelgalt trahv teda ei mõjuta.”
Lühikesed pühad teevad politsei eriti ettevaatlikuks
Sel aastal langeb jaanipäev täpselt nädalavahetusele, mis teeb politsei joobnud juhtide suhtes eriti ettevaatlikuks.
„Sisuliselt on kaks võimalust: kas lühema aja tõttu pidutsevad inimesed vähem või vastupidi, üritatakse lühikesest ajast võtta maksimumi ning pühapäeval pole aega enne koju sõitmist kaineneda või sõidetakse minema otse jätkupeole,” ütles Alo Kirsimäe ja lisas, et jaanipäev on politseile niikuinii väga töörohke.
Indrek Koemetsa sõnul läheb Lõuna prefektuur pühadele vastu kahekordse intensiivsuse ja patrullide arvuga. Ka tema rõhutas, et tänavu laupäevale ja pühapäevale langev jaanipäev teeb politsei töö veel keerulisemaks: „Kõik sõidud ja joomised tahetakse ära teha lühikese aja jooksul ja tekib väga suur risk, et kõige rajum pidutsemine kontsentreerub reede õhtule ning laupäevale.”
MIS ON MIS?
Jääknähud, kerge joove ja kriminaalne joove
Joobnult juhtimine jaguneb Eesti seaduste järgi laias laastus kolme kategooriasse, mida rahvapäraselt nimetatakse jääknähtudeks, kergeks ja kriminaalseks joobeks.
Nn jääknähtude all peetakse silmas 0,2–0,49 promilli suurust joovet ja selle eest näeb liiklusseadus autojuhile karistuseks ette kuni 400-eurose trahvi ja juhiloa äravõtmise kuni pooleks aastaks. Aresti määrata ei saa.
Kerge joove on liiklusseaduse järgi 0,5–1,49 promilli. Keskmisele täiskasvanud inimesele tähendab see umbes paari pudeli õlle joomist. Sellises joobes roolist tabatud autojuhile võib mõista karistuseks kuni 1200-eurose trahvi või kuni 30 päeva aresti ning võtta load ära kuni aastaks.
Kriminaalne joove on üle 1,5 promilli. Sellises joobes roolikeeramise eest ootab kriminaalkaristus, mis võib ulatuda kolmeaastase vangistuseni.
