Jänes ei nõustu kultuurkapitali raha kärbetega
Kultuurkapitali rahastamismudeli muutmise üle kerkinud väitluses viskas kultuuriministeerium eile rahandusministeeriumile kinda ja teatas, et ei nõustu kavatsusega jaotada hasartmängumaksust laekuvad summad ümber nõnda, et kultuurkapitalile jääks loomeinimeste toetamiseks vähem raha.
“Oleme teinud küll ettepanekuid jaotuse muutmiseks, ent seda selliselt, et kultuurkapital saaks senise 46 protsendi asemel 49 protsenti rahast,” ütles minister Laine Jänes. “(Praegune – toim) eelnõu eeldaks kultuurkapitali seaduse muutmist ja meie seda kindlasti ei toeta.”
Ministeeriumi nägemuse järgi pidanuks “kulka” lisaraha ning laulu- ja tantsupeo sihtasutusele lisanduv neli protsenti maksust tulema regionaalministri haldusalasse mineva osa arvelt. Kes ja miks tegi eelnõu valmis sellisel kujul, soovitas kultuuriminister küsida rahandusministeeriumist, sest enda väitel nägi Jänes eelnõu alles pärast kooskõlastamisele saatmist. Ta lisas, et rahandusministeerium tegeleb praegusel juhul kultuuripoliitika kujundamisega.
Rahandusministeerium tegi eile õhtul omakorda vastukäigu, teatades, et muutused, näiteks tantsu- ja laulupeo eraldi rahastamine, on sündinud kultuuriministeeriumi ettepanekute põhjal.
“Kui meie pakutud kompromiss osapooli ei rahulda, peaksid kultuuri- ja regionaalminister uuesti maha istuma ja kokku leppima, kuidas maksutulu jaotatakse,” sõnas minister Ivari Padar.
Kasiinoraha kuivab kokku
Hasartmängude korraldajate liidu direktori Tõnis Rüütli sõnul seisab aga savijalgadel kemplemise põhieeldus, et tuleva aasta laekumised tuginevad tänavuses lisaeelarves ette nähtud 525 miljonile kroonile.
“Eesti kasiinodest on kasumis ainult Olympic, ent temagi numbrid on kordades kukkunud. Mõnel ketil on miinust 14 miljonit, teistel vähem,” avas Rüütel hetkeseisu. “Põhilise maksuallika ehk rahaautomaatide arv on tänavu kaheksa kuuga vähenenud 523 võrra ehk üle kümne protsendi. Kokkuvõttes võib tänavu maksu laekuda 100 miljonit krooni planeeritust vähem.”
Kava tõsta mänguautomaatide kuumaksu, seada automaatide miinimumarv mängusaalis 40-le ning asukohapiirangud kärbivad riigi tulusid Rüütli väitel tulevikus veelgi.
Sihtfinantseeritav laulupidu
•• Laulu- ja tantsupeo sihtasutusele küsis kultuuriministeerium juunis kuus protsenti hasartmängumaksust, ent nüüd ollakse nõus ka rahandusministeeriumi pakutud nelja protsendiga.
•• Laine Jänese sõnul tähendab see, et praegu 5,4-miljonilise eelarvega sihtasutuse eelarve paisuks 19 miljonit krooni aastas.
•• Eksdirigendist ministri kinnitusel ei läheks see raha ainult iga nelja aasta tagant korraldatavale laulupeole, vaid ka kooride töö ning muu praegu eelarvest rahastatava tegevuse toetamiseks.
