“Kui isikul ei ole karistusregistris varasemast karistust joobnult juhtimise eest, siis praegu on purjuspäi juhtimine väärtegu ning seda sõltumata sellest, kui raskes joobes juht oli. Kui isikul on varasemast karistus joobes juhtimise eest, siis karistatakse teda kriminaalkorras,” selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Sten Lind ministeeriumis kavandatavat seadusemuudatust.
Muudatuse eesmärk on seada karistuse raskus sõltuvusse juhi ohtlikkusest. Kas tegu on kuriteo või väärteoga, see sõltub muudatuse kohaselt sellest, kui palju on isiku veres või väljahingatavas õhus alkoholi. Kuna eelnõu on alles ettevalmistamisel, vajavad lõplikud määrad täpsustamist. Praegu on kohtutes palju vaidlusi selle üle, kas juht ikka oli purjus.
Siseminister Jüri Pihli sõnul on plaanitud 2009. aastal muretseda kohtusse tõenduslikke alkomeetreid, millega mõõdetav tulemus ei oleks enam vaieldav, kuid nende soetamine on loodetavasti võimalik tuua ka aasta võrra lähemale.
Pits ja promillid
Selgitab psühhiaater-narkoloog Jaanus Mumma:
•• Kehtiva korra kohaselt loetakse alkoholi tarvitamise tunnuseks 0,20–0,49 promilli veres, kerge alkoholijoove on 0,20–1,50 promilli, keskmine joove 1,51–2,5 promilli ja raske joove enam kui 2,5 promilli veres.
Keskmine mees:
•• 0,2 promilli – pudel õlut või pits viina.
•• 1,5 promilli – 150 g viina, u kuus pudelit viieprotsendilist õlut
•• 2,5 promilli – 300–350 g viina
