Tegemist on eelnõuga, mille eesmärk on muuta riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmise ning riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu regulatsiooni. Eelnõu määrab kindlaks, millal ja kuidas immuniteet rakendub, näiteks sätestab, et see kehtib ainult riigikogu liikme ametisoleku ajal. Seega peatab immuniteet kahtlustatava kuriteo aegumise kuni ajani, mil puutumatus saadikult ära võetakse või kui ta pole enam riigikogu liige.

Mitu kriitikut

Justiitsministri sõnul tuleb aga põhiseaduskomisjonil, mida juhib tema erakonnakaaslane Rait Maruste, eelnõuga veel edasi tegeleda. Eelkõige vajab lahendamist, kas ja kuidas on riigikogu liikme puhul reguleeritud kriminaalmenetluse erisätted, kas need peavad olema kriminaalmenetluse seadustikus või riigikogu liikme staatuse seaduses. Samuti kas karistusõiguse sätted on riigikogu liikme staatuse seadustikus või karistusseadustikus.

Ka riigikogu õiguskomisjon on saadikupuutumatuse eelnõu kritiseerinud ja nagu ütles eile kaitseminister Urmas Reinsalu, on õiguskomisjoni seisukohad kaalukad. „Oleksin äärmiselt skeptiline selles osas, et püüda ehitada Eestis eraldi kriminaalmenetluse liiki puutuvalt riigikogu liikmetesse. Siin pole mõtet kultiveerida eraldi õigusharu,” kritiseeris Reinsalu.