Kaar reetis Kiek in de Köki juurest leitud värava vanuse
Kiek in de Kökist tornist Ingeri ja Rootsi bastioni käikudesse viiva ühendustunneli kaevamisel Toompea lõunapoolse kaitsemüüri juures nähtavale tulnud värav osutus arvatust nooremaks.
Linnamuuseumi filiaali renoveerimise käigus linnamüürivärava avastanud osaühingu Arheokraator arheoloog Peeter Talvar pakkus transpordivärava ehitusajaks 16. sajandi esimest poolt, sest sellest ei leitud märkeid ei 1634. aastast pärit vanimalt säilinud Tallinna kaardilt ega ka 1683. aasta Tallinna maketilt.
Ootamatult nähtavale ilmunud värav kaevati ettevaatlikult välja, pidades võimalikuks, et see on rajatud samal ajal Kiek in de Köki kaitsetorniga aastatel 1475–1483 või enne seda. Nüüd peab arheoloog tõenäolisemaks värava valmimist kaitsetorni ehituse järgsel ajal või 1558.– 1583. aastal peetud Liivi sõja eel.
Talvari sõnul uuriti kolleegidega uuesti 1634. aasta kaardi värvilist koopiat ja sellel oli näha nii leitud värava juurest eemalduv tee kui ka naabruses, praeguse Lindamäe kohas keskajal asunud Roosikrantsi torni värava juurest eemaldunud tee. “Kaardil on märgitud mõlema värava juurest eemalduvad teed sarnaselt,” märkis Talvar.
Vahe viitas väravale
1683. aasta maketil Kiek in de Köki juurest avastatud väravat enam näidatud ei ole, kaks aastat hiljem valminud plaanil on märgitud Ingeri poolbastion ja uusitaalia stiilis poolbastion, mis kaitses Toompea lõunakülge. “Nende kahe vahel on mõistetamatu kitsas vahe, mis võib viidata väravale,” kirjeldas Talvar.
Võimalusele, et värav on ehitatud 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses, viitab selle mitte enam gooti, vaid juba romaani stiilis kaar. Talvari sõnul ei olnud värav kasutuses mitte iga päev, vaid kõrvalväravana kõige rohkem 200 aastat. “Nüüd on muidugi kõige olulisem kontrollida, kuidas värav ja müür on seotud poolbastioniga seal kõrval,” ütles ta. “Praegu jätkuvad tööd trepikäigus, mis viib praegustest bastionikäikudest välja.”
Arheoloog avaldas kahetsust, et väravat ei saanud uurida täielikult ning jõuda selle lävepakuni, selgitamaks, kas selleni viib munakivisillutis või pinnasetee. “Tehniliselt muutus see kraav nii sügavaks ja kitsaks, et 80 sentimeetrit veel oleks olnud vaevaline kaevata,” nentis ta.
Leitud väravapealne müüriosa jääb 2,5–3 meetri sügavusele maa alla, värava avatud kõrguseks on 2,5 meetrit, lisaks müüri paksus – nii töötati kuni kuue meetri sügavusel. Mõõtmine andis värava kõrguseks 3,3 meetrit ja laiuseks 3,93 meetrit.
Avastatud värava ette valatakse betoonseinad, leid valgustatakse ja kaetakse klaasiga, et bastionikäikude uudistajad saaksid seda silmitseda. “Kuigi ta osutus nooremaks, kui arvasime, on ta ikka keskaegne värav,” rõõmustas Talvar. “Ma ei näe võimalust, et leiaksime veel mõne värava.”
Järgmise sammuna loodab arheoloog leida bastioni ja keskaegse müüri kohtumiskoha, et täpsustada ehitusaega ja järjekorda.
Tulevikugondel ja retk minevikku
•• Ehitusfirma Remet lõpetab bastionikäike linnamüüri torniga ühendava tunneli Komandandi tee alla ja Kiek in de Köki uue avara fuajee rajamise juulis. Pool aastat koostöös disainerite Leonardo Meigase ja Ivari Männiga bastionikäikude ekspositsiooni väljatöötamisega tegelenud linnamuuseum asub seejärel ruume sisustama, et järgmisest aastast pakkuda senistest bastionikülastustest veelgi mällusööbivamaid retki, ütles arendusjuht Kalmar Ulm.
•• Esimese aastaga 32 000 inimese huvi pälvinud bastionikäikudesse pääseb edaspidi Kiek in de Köki suurtükitornist. Vasakule jääb kronoloogilises järjestuses rännak läbi erinevate ajaperioodide, tutvustamiseks kasutatakse mannekeene, heli ja projektsioone.
•• Rootsi ja Ingeri bastione ühendavasse 150-meetrisesse tunnelisse tuleb tulevikumaailm, mida näeb gondlil istudes. 20-ruutmeetrisse paekivist võlvkaarega kambrisse tuleb üles tulevikuvisioon Tallinnast, maailmast ja ökoloogilistest probleemidest.
