Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boriss Dubovik ütles Eesti Päevaleht Online’le, et kuigi muinsuskaitsealuse pühakoja siseruumid põlengus kannatada ei saanud, sattus kustutamise käigus vett laemaalingutele.

"Maalingud, mis on laes, said natuke vett," kinnitas Dubovik.

Tema sõnul peavad laemaalingud esmalt kuivama, et siis saaks nende kahjustusi täpsemalt hinnata ja siis selgub ka see, kui suures mahus tuleb neid restaureerida.

Samas ei kahjustanud põlengu kuumus ega kustutusvesi ei ikoone ega muid kirikus olnud esemeid.

Duboviki sõnul peaks kiriku taastamistöödega hakkama tegelema ettevõte Rändmeister OÜ.

Ehituslik ekspertiis olemas

Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets teatas Eesti Päevaleht Online’le, et pühahoone kohta on esialgne ehituslik ekspertiis olemas.

"Hoone plekk-katus läheb väljavahetamisele," selgitas Kilumets.

Kilumetsa hinnangul tuleb proteesida ehk asendada üks sarikaots, samuti vajab proteesimist üks laetala ots, vaja on korrastada ka ülemisi palke. Kiriku välisseina osas vajavad taastamist umbes kahe meetri pikkused lõigud.

Kilumets nentis, et kustutamistööd viidi siiski sedavõrd oskuslikult läbi, et tõsisemalt kahjustada sai ainult kiriku väliskülg. Siseruumid said kustutamise käigus küll niiskust, kuid neid tuleb restauraatorite arvates majavammi tekkimise vältimiseks eelkõige tuulutada.

Eile varahommikul puhkes tulekahju 1721. aastal valminud Jumalaema Sündimise ehk Kaasani pühakuju kirikus. Tegu on Tallinna vanima säilinud puidust sakraalhoonega. Kirikus tegutsev õigeusu kogudus allub Moskva patriarhaadile. Kirikus on teeninud ka hilisem Moskva ja Kogu Venemaa patriarh Aleksius II.