Arno Mikkor

Häirekeskus sai teate tulekahjust Liivalaia tänaval asunud hoones kell 2.51, põleng kustutati lõplikult kella 5.27 ajal. Päästemeeskondade sündmuskohale saabudes põles kiriku sein lahtise leegiga ning katus suitses.

Koguduse ülempreester Vjatšeslav Seliverstov avaldas Eesti Päevaleht Online’le rääkides sügavat kahetsust juhtunu toimumise pärast.

"Täiesti seletamatu!" ütles ta põlengu põhjuste kohta. Tema väitel olid koguduse liikmed leidnud hoone seina äärest ka kahtlast päritolu nõu, mistõttu pole välistatud süütamine.

"Loomulikult mõjutab," vastas ülempreester küsimusele, mil määral mõjutab põleng koguduse edasist tegevust. "Me oleme vaene kogudus."

Seliverstov lisas siiski, et liturgiad kirikus ära ei jää. Kaasani kirik on kurikaelte ohvriks langenud varemgi. Hiljuti murti kirikusse sisse ja varastati preestri arvuti.

Kiriku sisemus kahjustada ei saanud

Hommikul olukorraga tutvumas käinud Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boriss Dubovik ütles, et põleng kahjustas eelkõige kiriku väliskülge.

"Osaliselt on kannatada saanud kirikuseina puitvooder ja katus," selgitas Dubovik.


Duboviki sõnul eemaldasid tuletõrjujad katuselt pleki, et peatada tule levimist. Tuli õnneks siiski pühahoone sisemusse ei jõudnud ega kahjustanud hinnalisi esemeid, mida kasutatakse jumalateenistustel.

"Interjöör kannatada ei saanud," kinnitas Dubovik, kes lisas, et siseruumidesse nõrgus tule kustutamise käigus siiski veidi vett. Keskpäeva ajal tegid Rändmeister OÜ spetsialistid sündmuspaigas avariitöid ja katsid kahjustuskohad plastikkilega.

Duboviki hinnangul tuleks taastada kiriku välisseina voodrilauad ja 20x30 ruutmeetri ulatuses katuseplekki. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võib töid hakata teostama Rändmeister OÜ, kelle töölised teevad praegu kiriku juures avariitöid. Sama ettevõte teostas möödunud sügisel kirikus samuti restaureerimistöid, mille käigus vahetati välja aegunud elektrisüsteem ja vanad põrandalauad.

"Kustutamine oli äärmiselt professionaalselt tehtud," kiitis Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets tuletõrjujaid, kes suutsid põlengu kustutada ilma interjööri kahjustamata.

Kilumets rõhutas, et kuna tegu on puitkirikuga, mis süttides põleb seni, kuni midagi põlevat veel leidub, siis oli tegu väga õnneliku õnnetusega.

Kilumetsa väitel tegeletakse täna kiriku juures kahjustuste selgitamisega, samuti tuleb päeva jooksul kohale ehitusinsener. Täpsematest taastamistöödest ja sellele kuluvatest summadest on tema sõnul veel vara rääkida.

Politsei ei välista süütamist

Politsei alustas põlengu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi 204 alusel, mis käsitleb kultuurimälestise rikkumist või hävitamist. Süüdimõistmise korral võidakse selle paragrahvi alusel karistada 1 kuni 5-aastase vangistusega.

"Süütamine on üks võimalik variant, kuid põlengu täpsema põhjuse peab selgitama uurimine," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Tuulik.

Kirikuhoone valmis 1721. aastal. Tegu on Tallinna vanima säilinud puidust sakraalhoonega. Kirikus tegutsev õigeusu kogudus allub Moskva patriarhaadile. Kirikus on teeninud ka hilisem Moskva ja Kogu Venemaa patriarh Aleksius II. Täna õhtul kell 18 toimub Nevski katedraalis liturgia seoses Kaasani kiriku põlenguga.