Kaheksa küsimust vastuolulise eelnõu kohta, millele Margus Tsahkna otse vastata ei soovinud
IRLi liige Margus Tsahkna on paljude asjatundjate, riigiametnike ja poliitikute arvates sattunud parlamendis apteegiteenuse korraldamise seaduse eelnõu menetlemisega olukorda, kus tema motiivid tekitavad küsimusi.
Eesti Päevaleht ja Delfi saatsid Tsahknale mitu konkreetset küsimust, et saada selgusele eelnõu algupäras, huvilistes ja osapoolte motiivides. Toome allpool esmalt küsimused, seejärel tema üldistatud vastuse, mis jätab mitmed otsad jätkuvalt lahtiseks.
1) Margus Tsahkna, juhul, kui Teie olete ka tegelikult eenõu autor, siis kui palju Teil võttis aega antud eelnõu koostamine? Riigikogu liikmed esitavad eelnõusid harva, eriti sedavõrd spetsiifilisel teemal. Eelnõu on siiski koos seletuskirjaga küllaltki pikk, üle 20 lehekülje.
2) Mitu eelnõu olete varasema Riigikogu-karjääri jooksul ise koostanud?
3) Miks Te ei ole eelnõu koostamise ajal võtnud arvesse Õiguskantsleri, Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Konkurentsiameti ja mitme teise riigiasutuse tähelepanekuid ja kriitikat? Kas nende ettepanekud olid ebaprofessionaalsed?
4) Kas Te olete tutvunud Riigikohtu vastava otsusega ja olete vaatamata mitmete riigiasutuste kriitikale endiselt veendunud, et tegemist on eelnõuga, mis vastab Riigikohtu poolt antud suunistele?
5) Poliitika kujundamine mitte ainult ei pea olema aus ja läbipaistev, vaid peab nii ka näima. Kas Teile ei tundu, et olukorras kus Te ise võitlete loosungitega Putini režiimi korruptsiooniga, näib antud eelnõu olevat ostetud ühe turu suurosalise poolt?
6) Kas Te olete eelnõu koostamise ajal suhelnud Magnum Grupi esindajatega või tema poolt volitatud advokaatide ja teiste nõustajatega?
7) Kas saate kinnitada, käsi südamel, et antud eelnõu autoriks ei ole Magnumi volitatud advokaadid?
8) Kas teil on kavas eelnõu lähinädalatel veel muuta ja võtta arvesse ettepanekuid, mida on eelnõu jaoks tehtud?
Margus Tsahkna andis eelpool esitatud küsimusele ühe ja üldise vastuse.
Tsahkna: "Apteegi korraldust reguleeriva eelnõu algatamise 10. märtsil käesoleval aastal tingis Riigikohtu lahend, mis jõustub 9. juulil 2014. aastal.
Eelnõu algatajaks on Riigikogu sotsiaalkomisjon ja see algatati konsensuslikult Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute poolt. Eelnevalt on selle teemaga tegelenud nii sotsiaalkomisjon kui sotsiaalministeerium, on koostatud raport ja läbi viidud uuringud. Peetud on koosolekuid ja ümarlaudu, kus kohtutud erinevate poolte, ametite, õiguskantsleri ja
ministeeriumide esindajatega. Samuti on eelnõu ettevalmistusega tegelenud vastav töörühm, kuhu kuulus ka toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Eelnõu eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja ühtlaselt üle Eesti kättesaadav apteegiteenus. Selleks lõhutakse vertikaalne integratsioon, lammutades senised suured apteegiketid, mis kuuluvad paarile suurele tegijale (näiteks Magnum) ning keelates hulgimüüjate osalus apteekide omanike ringis. Apteegid antakse tagasi proviisoritele ning apteegiteenus liidetakse tervishoiu süsteemiga, et
tagada selle kvaliteet ning rakendada proviisorite teadmised esmatasandi tervishoiu süsteemi.
Proviisorid loetakse tervishoiu teenuse osutajateks. Samuti viiakse sisse, lisaks interneti apteegile,
ka apteegibuss ning kehtestatakse apteekri lähtetoetus.
Eelnõu arutellu ja ettepanekute tegemiseks on kaasatud sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium, rahandusministeerium, õiguskantsler, konkurentsiamet, ravimiamet, riigikontroll, erinevad huvigrupid alates apteekritest kuni patsientide esindusorganisatsioonideni.
Eelnõu on menetlemine on kõigile jälgitav ning avatud muudatusettepanekuteks. Eelnõu menetlemine kujuneb keeruliseks, kuna eelnõuga kahjustatakse oluliselt tänaste suurte apteegituru tegijate huvisid patsientide huvide tagamiseks."
Apteegiteenuse korraldamise seaduse eelnõu on jätkuvalt riigikogus menetluses.
