Kaitseväe ja kaitseministeeriumi koostöös valminud muudatustepakett lihtsustab ka haavatasaanute kaitseväeteenistuses jätkamist ja parandab nende edasiõppe võimalusi.

Kaitseväe psühholoogiateenistus alustab tööd saabuva aasta alguses ja plaani kohaselt peaks psühholoogide ühe mütsi alla koondamine tagama sõduritele parema nõustamisteenuse, kuid mõistagi saab reaalsetest tulemustest kokkuvõtteid teha alles hiljem.

Loota siiski võib, et töö parem organiseerimine hoiab ära tulevased Aare Viirmaa juhtumid. Mäletatavasti sooritas haavata saanud missioonisõdur Viirmaa möödunud sügisel enesetapu, kuid kas seda saanuks ära hoida, kui kaitseväe psühholoog(id) oleks kuidagi teistmoodi käitunud, jääb teadmata.

„Keeruline on öelda, kas ja kui palju agressiivsemalt oleks saanud abi pakkuda. Ja ma ei julge öelda, kas oleks saanud midagi teisiti teha. Aga midagi oleme sellest õppinud kindlasti,” ütles kaitseväe peaarst Kersti Lea.

Veel üks uuendus, mis eeldatavalt järgmise aasta kevadel jõustub, puudutab haavatud kaitseväelaste jätkamist sõjaväes. Ka praegu saavad haavatud soovi korral teenistust jätkata, ent selleks tuleb võidelda mitme seadusepügalaga ja määrida hulk pabereid.

Nimelt tunnistab kaitseväe tervislik komisjon vigastatud sõduri alati teenistuseks kõlbmatuks, kuna eeskiri lihtsalt ei luba teda teenistusse jätta. Samal ajal sätestab teine seadusepunkt, et vigastatud sõdur saab igal juhul teenistust jätkata. Olukord on seega absurdne, sest kaitseväelast jooksutatakse eri komisjonide vahet, sest seadus seni nõudis seda. Lõpuks päädis olukord kaitseväe meditsiinikomisjoni eriotsusega, mis haavatu teenistusse lubas.

Väljaõpe haavatutele

Järgmise aasta märtsis aga peaks hakkama kehtima seadusemuudatus, mis lubab haavatuid eraldi korra kohaselt ja märksa lihtsamalt teenistusse tagasi võtta.

Kolmas muudatus puudutab haavatud kaitseväelaste edasist väljaõpet. Haavatuid küll innustatakse sõjaväes edasist karjääri tegema, kuid samal ajal on neil keeruline täita kõrgema au­ast­me omandamise nõudeid. Näiteks veeblikursustel on vaja peale loengute osaleda ka õppustel ning harjutada metsas rünnakut ja kaitset. Võsa vahel roomamine aga võib haavatule üle jõu käia ja sellele mõeldes on kõrgemal sõjakoolil plaanis õppeprogramm haavatud sõduritele. Kevadel hakatakse sellega lähemalt tegelema,” ütles kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Hellar Lill.