Hanna Turetski-Toomik
tarbijakaitseameti tarbija-poliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
•• Kuidas peab käituma kaupmees, kui hinnad, mis on arvutatud eurodeks ja siis tagasi kroonideks, on paari sendi võrra kopsakamad kui varem? Näiteks Meieri kilepiim, mille hind oli kroonides 8.90, on 0.57 eurot. Nüüd kroonides makstes küsitakse kassas 8.92 krooni ja nädala toiduvaru ostes võib selliseid lisasente kokku lugedes saada kahju kümnete sentide ulatuses.
See on matemaatiline erinevus, mille vastu paraku ei saa. Kui hinnad arvutada kroonidest eurodeks ja siis tagasi kroonideks, on erinevused paratamatud.
•• Millised kaebused on seoses euroga kõige tüüpilisemad?
Põhiline mure on seotud hinnasiltide ja ümardamistega. Lisaks kaevatakse, et poed ei võta enam Eesti sente vastu. Paralleelkäibe ajal aga on kaupmeestel kohustus võtta vastu sente kuni kahekümne krooni ulatuses. Eurosente peab vastu võtma aga viiskümmend tükki. Veel uuritakse, kui kaua peavad kroonihinnad üleval olema ja mitu kohta pärast koma näitama. Ka on kaebusi, et inimene maksis eurodes, aga tagasi sai kroonides. Nii pole keelatud teha, aga soovitatav on tagasi anda raha eurodes.
