Kalevi staadioni juhataja Raimo Nõu sõnul võiks staadionile rajada korraliku jalgpallikompleksi. Praegu on staadionil vaid suusarada. Arno Mikkor

Pool aastat tagasi peeti Kalevi keskstaadionil järjekordne tantsupidu, kuid nüüd kogunevad sünged murepilved traditsiooni kohale pidada tantsupidu just sellel staadionil. Nimelt on rahahädas Kalevi staadionil plaanis hakata suvel tegelema kinnisvaraarendusega, mis muudaks rahvatantsupeod staadionil küsitavaks.

„Meil pole praeguse seisuga võimalik sellist kolossi lisarahastuseta kuidagi võimalik piisavalt korras hoida,” selgitas Kalevi staadioni juhataja Raimo Nõu. „Praegu räägime läbi kahe kinnisvaraarendajaga, et rajada staadionile kuni kolmekorruselised büroohooned.”

Amfiteaterlik Kalevi keskstaadion on küll tantsupeoks ideaalne, kuid iga paari aasta tagant toimuva tantsupeo vahepeal staadionil suurt midagi ei tehta. Väikse rahvahulga ees peab seal regulaarselt kohtumisi Tallinna Kalevi jalgpalliklubi, eelmisel aastal toimus ka kaks koertenäitust, koolinoorte spordipäevad ja mõned treeningud. Ülejäänud aja seisab 13 000 pealtvaatajale ehitatud staadion jõude ja oma suuruse tõttu käivad Nõu sõnul ka Tallinnale makstav maamaks ja hoonestusõiguse tasu staadionile üle jõu.

Nõu sõnul loodetakse büroopindade rajamisega leida vajalik 1,1 miljonit krooni aastas, et staadion saaks harjumuspäraselt edasi töötada. Kinnisvarafirmade huvi Kalevi staadioni äripindade vastu võib mõista, sest see asub kesklinnale väga lähedal ja on mitmest suunast ligipääsetav.

Tantsupedagoogide hinnangul on aga Kalevi staadioni ja tantsupeo korraldajate võimalik lahkuminek eesti rahvatantsutraditsioonile väga suur löök. „See tuli küll nagu välk selgest taevast,” lausus 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeo tantsuprogrammi juht Märt Agu, kui oli esimesele ehmatusele järgnenud sõnatusest üle saanud. „Me oleme kaalunud ka teisi võimalusi peopaigana, kuid oleme ikka tulnud tagasi Kalevi staadionile, sest see on peo häll ja seal saavad ka pidulised peost kõige vahetumalt osa.”

Agu sõnul on staadioni suurim eelis amfiteaterlik paiknemine orus ja see muudab staadioni teistega võrreldes palju esinejasõbralikumaks. 2011. aastal toimub küll noorte tantsupidu lauluväljakul, kuid Agu sõnul on tegu vaid eksperimendiga. „Inimesed tunnevad end ju Kalevi staadionil turvaliselt, harjumuspäraselt ja kas või lauluväljakul [peo] tegemine on praegu eksperiment,” arvas Agu. „Tantsupeo traditsioonile oleks tegu väga suure löögiga, ja seda kohe kindlasti.”

Mõni aasta tagasi käisid tantsupeoga seotud inimesed inspekteerimas ka Lilleküla staadioni võimaliku tantsupeo paigana, kuid Eesti jalgpalli rahvusstaadion selleks ei kõlvanud. „Ükski staadion peale Kalevi staadioni, tänu tema amfiteaterlikkusele, ei vasta tantsupeo vajadustele,” sõnas eelmise tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht. „Me ei saa rääkida tantsupeost kui kontserdist, vaid kui rituaalist.”

Tantsuõpetaja Erika Põlendiku hinnangul võib staadionile ehitamine jätta tantsupeo korraldajad lõhkise küna ette, sest ühtegi samaväärset kohta tantsupeo läbiviimiseks ei ole. Ka lauluväljak, mis teoreetiliselt suudab noorte tantsu- ja laulupeo üheskoos ära mahutada, pole kummist ning suure laulu- ja tantsupeo lauluväljakul koos pidamine kuulub utoopia valdkonda.

Kultuuriministeerium ja Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ei osanud eile Kalevi staadioni avalduse peale ei musta ega valget öelda. „Saime kirja alles reedel ja mingit seisukohta selle kirja kohta ei ole, peaksite ikka kõigepealt ministeeriumi poole pöörduma,” lausus sihtasutuse juht Aet Maatee.

Ministeerium omakorda ei ole kirja veel näinud ja seega ei ole ka seisukohta võtnud. „Küsimustele peaks vastama sihtasutus,” vastas ministeeriumi pressiteenistuse juht Ave Toots-Erelt.

„Me ei saa vastust anda, kuna oleme pidevalt osalenud staadioni arenguprojektides ja just on olnud seisukoht, et teha tantsupeole sobivusega arvestades plaane,” avaldas Maatee Nõu kirja üle arusaamatust.

Nõu ootab vastust eelkõige ministeeriumilt, sest nende võimuses on leida staadionile täiendav rahastamine, mis ei sunniks hakkama rajama uusi hooneid.

Kolmas variant – suur jalgpallikompleks

Raimo Nõu sõnul on Kalevi staadionil valida kolme variandi vahel. Esmalt ministeeriumi poolt lisarahastus, mis võimaldaks staadionil võlgadest välja tulla, teiseks, äripindade rendist lisarahastuse saamine, mis omakorda seaks ohtu tantsupeo.

Koostöös Kalevi jalgpalliklubi treenerite ja funktsionääridega on jõutud aga kolmandale lahendusele, et Kalevi staadioni asemel võiks ehitada suure jalgpallikompleksi. „Büroopindade müügiga peaks selle ehituse rahaliselt ära katma ning jalgpallikompleks suudaks plaanide kohaselt ka edaspidi korralikult end ära majutada,” sõnas Nõu.

See plaan on paberil veel väga üldiselt, kuid kindlasti on kavas rajada Eesti jalgpallile olulise tähtsusega sisehall, mis võimaldab aasta ringi jalgpalli mängida. „Põhiväljak võiks Eesti-siseselt olla 4000–6000-kohaline, kuid kui tõesti planeeritakse kandideerida 2024. aasta EM-i kaaskorraldajaks, siis peaks staadion olema vähemalt 15 000-kohaline,” arvas Nõu.