Katri Eespere prostitutsioonist: Inimäri, inimõigus või keemiline puhastus
Samas on selge, et nõudlus – ehk siis soov (mitte vajadus!) seksi osta on see mootor, mis kogu masinavärgi liikuma paneb. Nõudlus tuleb aga tekitada ja pidevalt n-ö üleval hoida.
Mida me teame nende kohta, kes seksi ostavad? Mitte just liiga palju. On teada, et väga sageli on tegemist meestega, kes mingis mõttes sarnanevad nendega, kellelt nad seksi ostavad. Ka ostjatel on erinevaid probleeme lähisuhetega, nad on tihti ebakindlad ja madala enesehinnanguga, kogenud vähe armastust. Täheldatud on ka vägivallakogemusi lapsepõlves ning märgatud erinevaid sõltuvuskäitumisi, sh seksisõltuvust.
Mujal maailmas on ostjaid uuritud rohkem ning on jõutud järeldusele, et seksi ostjaid on igas vanuses ja ühiskonnaklassis. Paljud elavad paarisuhtes ja neil on lapsed.
Uskumused, mis ümbritsevad seksi ostjaid, on väga vastandlikud, huvitavad ning samas ebaloogilised. Vaadelgem neist mõnda.
Uskumus nr 1:
Ja muideks, litsides käivad kõik, ole sa kes tahes oma ametilt.*
Ühiskonnas on levinud arvamus, et kõik mehed ostavad seksi ning see on normaalne ja vajalik osa mehelikust käitumisest. Eesti kohta on teada, et umbes 12% mehi on vähemalt ühe korra prostituudilt seksi ostnud. Teisiti öelduna tähendab see, et 88% meestest ei ole seda kunagi teinud ega tõenäoliselt tee ka. Põhjamaade kohta väidetakse, et ostjaid on kõigist meestest 11–13%. Kuidas ometi on võimalik, et enamiku meeste puhul „bioloogiline paratamatus” lihtsalt ei tööta?
Uskumus nr 2:
No nalja pidi ju saama, ja igal võimalikul moel.*
Arvamus, et prostituudi juurde jõuavad need, kelle jaoks alternatiivseid võimalusi seksuaalse rahulduse saamiseks ei ole, kipub kõikuma teades, et tihtipeale on seksi ostmise puhul tegemist meelelahutusega. Tegevusega, mida tehakse lõbusas tujus ja pidutsemisega seoses.
„Mina sinna reeglina üksinda küll ei satu. Ülevoolavas meeleolus võetakse otsus vastu, et nii, nüüd poisid läheme. Ja kõik on nõus, et muidugi läheme!”
„Purjus peaga meeldib vahel väga. Kaine peaga ei huvita, siis sebin ise.”
Kõigil näib tore olevat? Ei, siiski mitte. Kas te olete kunagi vaadanud prostituudi silmadesse? Seal on tühjus. Kui see on nii fun teenistus, siis miks on suur osa neist uimastisõltlased, miks on enamik neist alkoholijoobes? Mida nad nende vahenditega tuimestada püüavad? Rõõmu? Lõbu?
Uskumus nr 3:
See kõik on nii seksikas ja äge nagu filmis.*
Väga mõtlemapanev on see, et kust küll saavad (tulevased) seksi ostjad kujutluse, et prostitutsioon on midagi seksikat ja erutavat? Seni, kuni isiklik kogemus puudub, võib oletada, et regulaarselt tele-eetris olevad sarjad ja filmid teevad oma töö prostitutsiooni ilustamisel tõhusalt ära. Tegelikkus võib hiljem kõva pauguga maapeale tagasi tuua. Paremal juhul piisab ühest paugust, rohkem enam ei taha.
”Absoluutselt ehmatas ära. See oli nii võõras bisnis, et... Võibolla mul oli mingi romantiline illusioon. No tegelikult selle naisterahva ilmselgelt väsinud ja tülpinud nägu ja olek...”
„Väga koledaid naisi on olnud. Lähed kohale, ütled aitäh ja lähed minema.”
„Poolkrampis tegevus, kõik see eelmäng ja...et sa lähed teatud inimese juurde ja väga isikliku asjaga kohe hakkad tegelema. See võtab nagu harjumist.”
Uskumus nr 4:
Prostituudid ühendavad töö ja hobi*
See on uskumus, mida kasutatakse väga palju ning selle levikut soodustavad kindlasti massimeedia ja erootika- ning pornofilmid. Mõte seksuaalselt täitmatust teenistust ja hobi ühendavast prostituudist, on ostjate jaoks atraktiivne. Samas isiklikult ei ole vist ühelgi ostjal sellist müstilist isendit kohata õnnestunud. Võibolla on see nagu sõnajalaõis ja päkapikud – teatud vanuseastmeni normaalne uskuda, hiljem enam mitte. Tegelikkus näeb välja pigem nii, nagu kirjeldas üks mees:
„Ja ma sain aru, et jumala paljud teevadki seda sellepärast, et nad on manipuleerimise tulemusena... on nende enesehinnang viidud nii madalale, et nad arvavad, et see ongi ainuke koht, kust nagu tööd leida...”
Uskumus nr 5:
See on teenus, nagu iga teinegi*
Ma ei tea, kas kingsepp, pesumaja klienditeenindaja või bussijuht vajab juba pärast paariaastast tegutsemist põhjalikku rehabilitatsiooni selleks, et oma eluga toime tulla ning halvemal juhul üldse ellu jääda?
„See on täpselt sama nagu keemiline puhastus. Mina olen ka selle asja niimoodi välja mõelnud, et see on teenus tegelikult.”
Muide, on isegi välja arvutatud, et ühe seksuaalselt ekspluateeritud naise korralik rehabiliteerimine maksab umbes 256 000 eurot. Kas poemüüja varjab kiivalt kõigi lähedaste eest seda, millega ta elatist teenib? Kas ta tunneb sellist häbi oma lapse ees, et kaalub tõsiselt end tappa?
Prostitutsiooni kaasatute puhul on tegemist haavatavate inimestega, nad on erinevatel põhjustel nõrgemad ning manipulatsioonidele kergemini alluvamad. Õigusriigis, mis väärtustab inimõigusi, ei saa nõrgemate kuritarvitamine olla aktsepteeritav!
Naine ei ole kaup! Inimene ei ole kaup! Tõeline mees ei osta seksi!
* Tsitaadid pärinevad autori uurimusest „Seksi ostjate kogemused ja retoorikad” (2007)
Varastatud hinged
Kadri Ibrus, Inimkaubanduse erilehe toimetaja
Nende relv on vaikimine. Just tänu vaikimisele, häbitundele ja hirmule õnnestub kuritahtlikel inimestel müüa teisi inimesi ja neid ekspluateerida.
See siin, hea lugeja, on meie vasturelv neile. 18. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist inimkaubanduse vastase võitluse päeva. Ja täna me räägime kõigest sellest, millest inimkaubitsejad kedagi rääkimas näha ei taha.
Toome teieni kolme Eesti naise loo. Need julged naised olid nõus meile rääkima, kuidas nemad ära kasutatud said. Kõigi naiste nimed on nende turvalisuse tagamiseks muudetud.
Need lood on just sellest esimesest sammust, sellest manipulatsiooniprotsessist, tänu millele inimesed leiavad end olukordadest, kust neil väljuda on juba väga keeruline. Ei ole kerge sellest kõigest rääkida – paljuski tunnistada oma enda haavatavust ja valesti astutud samme. Ent need naised olid nõus seda tegema teiste inimeste kaitseks. Et sellest loeksid nii potentsiaalsed ohvrid kui ka kõrvaltvaatajad. Inimesed, kes saaksid sekkuda ja aidata, kui nad midagi sellist märkavad. Loodetavasti loevad seda lehte ka inimesed, kes sellist teenust ostavad, ja need, kes teiste kannatuste pealt teenivad.
Me näeme, et inimkaubandus võib olla osa rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest oma kõige laialdasemas vormis, kuid see võib esineda ka kujul, kui abikaasa müüb oma naist. Või lapsevanemad oma last. Sealt saab see kõik alguse. Olematust perekonnast ja olematust armastusest.
Kuidas see salakaval maailm seestpoolt välja näeb, aitavad meile lahti selgitada spetsialistid, kes igapäevaselt seda võitlust peavad ja ohvreid taas inimeste sekka toovad.
Lugegem, mõelgem, märgakem ja sekkugem!
Inimkaubanduse erileht ilmus 18.oktoobri Eesti Päevalehe vahel. 18.oktoober on rahvusvaheline inimkaubanduse vastane päev.
