Keeluseadusele ei, põhiseadusele jah, Venemaale ja Lätile tõmmati piir ette

1920. aasta saabus Eestile rahuga, ent sel aastal seisis ees veel mitu sisepoliitilist vägikaikavedu.

Välisminister Jaan Poska juhtimisel vormistati 2. veebruaril Vabadussõja lõpetanud vaherahu Eestile võidukaks Tartu rahulepinguks. Algas väljarändajate koju naasmise ehk nn opteerumiskampaania. Venemaalt tahtis Eestisse naasta pea 80 000 eestlasest asunikku, kuid nõukoguliku bürokraatia ja vägivalla tõttu naasis aastatel 1920–1923 kodumaale ainult 37 578 inimest.

1920. aastal seisis Eestil ees veel mitu sisepoliitilist vägikaikavedu. Kõigepealt nn lahing keeluseaduse üle ja seejärel põhiseaduse kehtestamine, ühtlasi kummitas meid tõsine võimalus sõjaks Lätiga. Samuti nähti Eesti ajaloo veidraimat valitsuskriisi ja aasta lõppes riigikogu esimese koosseisu kokkuastumisel põhiseadusliku võimu loomisega.