Tallinna volikogu eileõhtusele istungile ilmus Mihhail Kõlvart viimaste seas, vastas mõnele küsimusele ja lahkus seejärel saalist. Eesti Päevalehe küsimustele pikemalt vastamist ta vältis ja soovitas oodata sellega hilisõhtusse veniva istungi lõpuni. Foto: Ilmar Saabas
Eile kiitis Keskerakonna enamusega Tallinna linnavolikogu heaks linnavalitsuse eelnõu, millega viis Tallinna gümnaasiumi küsivad luba õpetada ka gümnaasiumiastmes kas ainult vene keeles või vene ja eesti keeles võrdselt. Miks just need viis kooli? Ja miks just nüüd? Eelnõu tausta lähemalt uurides selgub, et põhjus on üdini poliitiline.

Esmalt torkab silma, et kõnealuse viie kooli – Tallinna Linnamäe vene lütseumi, Haabersti vene gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli ja Tallinna Mustjõe gümnaasiumi – eesti keele eksami tulemused on nii head, et jääb arusaamatuks, miks neil on erandkorras vaja ainult vene keeles õpetamist. Tõnismäe reaalkooli õpilased saavutasid mullu põhikooli eesti keele eksamil keskmiselt 84,7 punkti. Ka Linnamäe vene lütseumi, Kesklinna vene gümnaasiumi ja Haabersti vene gümnaasiumi õpilased said põhikooli eesti keele eksamil keskmiselt 70–80 punkti. Need neli kooli kuuluvad eesti keele eksami tulemuse järgi Tallinna vene koolide esikümnesse. Seega on riigikeele oskus neis vägagi heal tasemel.

Loe edasi, miks nimetavad oponendid käiku valimiskampaania osaks ja miks on venekeelne õpe lastele tähtis.

Avalehele
128 Kommentaari