Kodanikuks saamine muutub pidulikuks sündmuseks
“Meie büroo töötab selle nimel, et tseremooniaga algust teha juba järgmisest aastast,” ütles rahvastikuministri büroo nõunik Eva-Maria Asari. “Oleme selleks juba ka raha taotlenud.”
“Praegu on kodakondsustunnistuse ja ka passi saamine nagu ükskõik millise dokumendi saamine, aga see võiks pidulikum olla küll,” lausus kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressisekretär Anne-Maarja Olei. “Inimesed näevad ju Eesti kodakondsuse saamiseks vaeva, teevad eksameid ja riik võiks nende tahteavaldust tõesti rohkem tähtsustada,” lisas ta.
Eile passidokumendid Tallinna kodakondsus- ja migratsiooniametisse viinud Viktoria Dekterova (18) silmad lõid särama mõtte juures, et oma passi võiks ta pidulikul tseremoonial kätte saada. “Lilleõis võiks siia juurde käia küll,” unistas neiu, kel kodakondsustunnistus juba käes.
Ei sügisel gümnaasiumi lõpuklassi minev Viktoria ega ka tema Eesti kodakondsuse neli aastat tagasi saanud ema pidanud kodakondsuseksamit keeruliseks. “Tegin 100 protsenti!” rõõmustas neiu oma eksamitulemuse üle. Eesti keele algtaseme eksami tegi ta juba 9. klassis ning gümnaasiumi lõpuks loodab jõuda ka kesktasemeni. Tema mordvalasest isal on hall pass ehk määratlemata kodakondsus ning eesti keelt halvasti rääkiv mees eelistab tõenäoliselt Venemaa kodanikuks hakata.
Rahvastikuminister Urve Palo sõnul oleks kodakondsuse saamise tähtsustamine üks võimalus näidata inimestele, et Eesti riigi jaoks on oluline nende soov ja pingutus kodakondsust saada, ja tõsta sel moel pisut ka patriotismi Eesti vastu.
Ministri nõuniku Eva-Maria Asari sõnul on naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise tempo vähenenud – mullu 4753 uut kodanikku, kuid kahel eelmisel aastal oli see arv 6500–7000 vahel. “See oleks üks viis näidata riigipoolset hoolimist,” lausus Asari. Eestis elab üle 120 000 määratlemata kodakondsusega isiku.
Vabatahtlik tseremoonia
Kuidas ja kelle poolt tänapäevase ülikoolidiplomi sarnast ilma kaanteta paberit pidulikult üle andma hakatakse, selle kallal rahvastikuministribüroos alles töötatakse. Asari sõnul ilmselt Tallinnas kõigile neid üle andma ei hakata. “Seda võiks teha ministrid, linnapead, maavanemad või kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajad,” loetles Asari võimalikke ametiisikuid, kes selle ülesande võiks saada.
“See peaks kindlasti olema vabatahtlik – kes pidulikkust ei soovi, saab oma dokumendid tavalises korras kätte,” ütles Olei.
Maailmas on uute kodanike tervitamine levinud tava
•• Naabrite juures Lätis on juba kaks aastat kodakondsustunnistusi pidulikult kätte antud. “Seal annab dokumendi üle kas kohaliku KMA esindaja, KMA peadirektor või ka justiitsminister, sest Lätis vastutab kodakondsuse küsimuste eest justiitsministeerium,” tõi rahvastikuministri büroo nõunik Eva-Maria Asari Läti kolleegidelt kuuldu näiteks. “Tseremoonia algab seal tavaliselt tervituskõnega ning ükshaaval kutsutakse kodakondsuse saajad lavale, kus neile tunnistus üle antakse. Osaleda võivad ka pereliikmed,” lisas ta.
•• Pidulik tseremoonia on veel USA-s ja alates 2005. aastast ka Suurbritannias, kus see komme tekkis koos kodakondsuse taotlemisel nõutava kodakondsuseksamiga.
•• Neis riikides antakse suure pidulikkusega kätte passid, kuid Eestis pole pass enam kohustuslik dokument, vaid lihtsalt reisidokument. Seepärast tähtsustatakse Eestis ilmselt kodakondsustunnistust, mitte passi.
