.

Eeskujuks saab võtta USA Illinois’ osariigi geneetiku Lawrence Schooki, kelle kabineti seinalt vaatab vastu T. J. Tabasco nime kandnud emise pea.

Selle looma kaudu pääsesid ka kodusead geneetika Olümposele, mida asustavad 24 imetajat, kelle genoom on järjestatud. Koduloomadest ootasid kodusiga ees lehm, hobune ja küülik. Esmalt järjestati 2001. aastal inimese genoom, siis tulid hiir, rott, šimpans, koer ja kass.

Genoomi järjestamine on siiani väga töömahukas ja kulukas. Pole siis ime, et esmajoones on seda peale riikide rahastanud farmaatsiatööstus, aga ka toiduainetööstus.

Paari viimase aastakümne jooksul on teadlased sea genoomist tilkhaaval infot välja meelitanud, et rakendada seda tervemate ja maitsvama lihaga sigade aretamiseks. Siga on inimesele geneetiliselt ja ka organite ehituselt lähedasem kui hiir või rott, keda siiani tavaliselt inimese haiguste mudeliteks kasutatakse. Näiteks loodetakse inimesele kunagi hakata siirdama sea südant. Tänavu juunis teatati, et Lõuna-Koreas on geneetiliselt muundatud sea süda edukalt siiratud ahvile. Esimene selline katse tehti 1994. aastal ja mõnel pool on sigadest hakatud aretama ka inimesele sobilike organite doonoreid.

Inimsobilik siga

Ajakirja Nature 15. novembri numbris ilmus artikkel, milles antakse sea genoomi visandi põhjal pilt kodusea demograafiast ja evolutsioonist. Artikli autorid, kes on koondunud Sea Genoomi Järjestamise Konsortsiumisse ja keda on umbes 130, avaldavad lootust, et kodusiga on võimalik geneetiliselt muundada, nõnda et tema organid sobiksid inimese töövõime kaotanud organeid asendama. Üks artikli põhiautoreid, Edinburgh’s asuva Roslini instituudi teadlane Alan Archibald kinnitas ajakirjale Nature, et kõige kiiremini saab kasu põllumajandus: „Seatööstusel on suurepärane kogemus, kuidas võtta kiiresti kasutusele uusi tehnoloogiaid ja teadmsi.” Sama instituudi teadlased kloonisid 1996. aastal esimese imetaja, lambukese Dolly.

Kodusiga T. J. Tabasco sündis 2001. aastal Illinois’s. Järgmisel aastal võttis Schooki töörühm tema kõrvast tükikese nahka, millest loodi rakuliin. Sellest omakorda klooniti sead, et töötada identse genoomiga loomadega. Üks kloonide rühm on loodud Colombia riiklikus seauuringute keskuses, sealhulgas on aretatud geenmuundatud sead, kellel saaks katsetada inimhaigusi.

Sigu on kallim pidada kui närilisi ja nad paljunevad aeglasemalt. Sellepärast ei kasutata neid nõnda massiliselt kui hiiri-rotte. Kuid sea ja inimese anatoomia ja füsioloogia sarnasus tasub raha ja vaeva. Näiteks kuigi sea silmad tunduvad pisikesed, on need sama suured kui inimese silmad ja nende valgustundlikud retseptorid on võrkkestal jaotunud inimese silmaga sarnaselt. Sellepärast sai seast esimene mudel, keda kasutades uuritakse üht inimese pimedaksjäämist põhjustavat võrkkestahaigust. Nelja aasta eest lõid teadlased tsüstilise fibroosi uurimiseks seamudeli, mis erinevalt hiirte puhul loodud mudelitest avaldas inimese haigusi meenutavaid sümptomeid.

Münchenis asuva Ludwig-Maximiliani ülikooli veterinaar Eckhard Wolf on uurinud inimese ja sea seedesüsteemi ja ainevahetust. Sead söövad kõike nagu inimesedki ja seetõttu ka kannatavad nagu inimesed. Wolf loodab kasutada insuliini eritumist piirava mutantse geeniga siga suhkurtõve mudeli loomiseks.

Seamudeleid arendatakse ka Alzheimeri tõve, vähi ja lihaste kängumise uurimiseks.

Äsja avaldatud artiklis on esitatud sea genoomi 112 geenivarianti, mis võivad kaasneda inimese haigustega. Sea organid on umbes sama suured kui inimese omad ja kui õnnestub luua transgeensed sead, kelle geenid petavad inimese immuunsüsteemi ära, saab võib-olla sea südant ja maksa inimesele siirata.

1991. aastal avastati geen, mis on seotud põrsastressi sündroomiga, mille tõttu ülekuumenemine või isegi seks põhjustas äkksurma. Nõnda õnnestus välja valida sellest ohtlikust geenivariandist vaba sealiin. Nüüd loodetakse leida abi viirushaiguse vastu, mis ohustab seatõu viljakust ja hingamissüsteemi.

Mõni teadlane suhtub genoomide järjestamisse skeptiliselt. „Järjestamine on nüüdseks rutiinseks muutunud,” kommenteerib Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets. „Lubatakse juba õige pea turule tulla meetodiga, mis inimese järjestuse nelja tunniga valmis teeb.” Maimets rõhutab, et põhiline on, mida teadlased nendest järjestustest teada on saanud. „Üllatav, kui vähe uut informatsiooni, mitte andmeid need järjestused meile ikkagi annavad,” imestab ta. „Tegelik elu on ikkagi see, kuidas erinevad rakud ja arenguprotsessid seda DNA järjestust kui ressurssi kasutavad ja interpreteerivad, ja selle mõistmine on hoopis keerulisem töö.”



LÜHIDALT

Tullio Ilomets pälvis elutööpreemia

17. novembri teadusmeedia konverentsil „Teadushimuline meedia” anti üle auhinnad 2012. aasta parimatele teaduse populariseerijatele. Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga tunnustatakse igal aastal parimaid teaduse avalikkusele tutvustajaid. Seda annavad välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti teaduste akadeemia ja Eesti teadusagentuur.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia teaduse ja tehnoloogia pikaajalise süstemaatilise populariseerimise eest pälvis keemik, teadusajaloolane ja muinsuskaitsja Tullio Ilomets. Tänavu 91-aastaseks saanud Eesti teadusajaloo grand old man Ilomets on inimene, tänu kelle ideedele ja tegevusele on loodud Tartu ülikooli ajaloo muuseum, mis on arenenud silmapaistvaks teadusajaloo muuseumiks. Järjekindlalt on Ilomets muuseumi tarbeks säilitanud ja kogunud muidu äraviskamisele määratud ajaloolist teadusaparatuuri. Ta on propageerinud keemilisi uurimismeetodeid kunstiajalooliste ja eriti arheoloogiliste mälestusmärkide restaureerimise tarbeks. Siiani reibas Ilomets pidas auhinda vastu võttes lühikese kõne, milles tänas oma tegevuse toetajaid ja edasiedendajaid.

Peale mõne asutuse pälvisid preemia Vikerraadio saatesarja „Eesti lugu” autor Piret Kriivan, TÜ teadlane Tuul Sepp oma loodusartiklite eest ja Urmas Tartese piltidega illustreeritud lasteraamatu eest „Putukad õhus, maas ja vees”, teadusajakirjanik Margus Maidla akadeemikute sarja eest ajalehes Keskus, TÜ teadlane Kaido Reivelt teadusbussi jt lastele füüsikat tutvustavate ettevõtmiste eest, TÜ geneetik Riin Tamm teadust populariseeriva teadlasena ja TÜ Mart Noormaa laste teadusmaleva algatamise eest.

Allikas: Eesti teadusagentuur



TSITAAT

Harald Keres
(1912–2010)
eesti füüsik, akadeemik

„Riigi isandad unustavad ära, et kool kasvatab ju riigi kodanikkude järgmist põlvkonda. Missugust riiki te tahate? Nisuke peab kool olema.”



SOOVITUS

Elektriinsenerid Kuno Janson ja Ants Kallaste kirjutavad, et tuuleenergia on kallis ja sugugi mitte läbinisti loodussõbralik. Füüsik Piret Kuusk kõneleb oma isast Harald Keresest ning tema muusikaharrastusest ja märgilisest klaverist. Orientalist Vladimir Sazonov kirjutab, kuidas elasid elamlased viie aastatuhande eest Edela-Iraanis. Geograafiatudeng Jüri Kamenik tutvustab öiste vikerkaarte imet, Peeter Volkonski räägib, et ta on olnud kogu elu teadlane – alati midagi teada tahtnud.