Fekadu ja Eevi lõunasel jalutuskäigul Löwenruh’ pargis, ikka jutuks suur lootus, täitumatu ootus Kärt Ülper

Kui Eesti Vabariigil oleks integratsioonilipp, võiks sinna joonistada etiooplase Fekadu Bogale-Suurkivi portree ja siis lippu muulastele eeskujuks lehvitada. Bogale räägib nii selget ja puhast eesti keelt, et kõrv ei taba tunnise vestluse jooksul olulisi grammatilisi eksimusi.

Ka Bogale 1993. aastast alates tehtud lakkamatud ponnistused Eestile lojaalsust tõendada ja endale kodakondsus hankida vääriksid auhinda. Bogale ponnistused on pikad kui lõppematu regilaul ja tulutuna tunduvad kui ämbriga valguse tuppa tassimine.

„Rein, kas peaksin veel kodakondsuse pärast edasi pingutama, vahel pole enam jaksu?” kü-sib šokolaadipruun mees. „Kindlasti, Fekadu,” vastan. „Usun, et meie ametnikud ja poliitikud tahavad poliitikasse suhtuda nii loominguliselt, nagu soovitas president Meri.” Lootusekiir Bogale silmis pole eriti särav.

Armastus, lahkumine

Esimest korda sattus Bogale Eestisse eelmise sajandi kaheksa-kümnendail. Ta õppis mere-väeohvitseriks ja üheks õppebaasiks oli Tallinna militaarkool. 1983. aastal viidi kursandid ekskursioonile Leningradi, kus Bogale kohtus samuti ekskursioonil olnud Eevi Suurkiviga. Silmasära, armastus, kirjad, lahkumine…

Bogale teenis 1990-ndate algul Etioopia sõjalaevastikus. Eesti oli südames. Etioopias toimunud riigipöörde järel põgenes ta koos kaaslaste ja laevaga riigist ning jõudis läbi eksirännakute Eestisse Eevi juurde. Kodumaale tal kui toonase režiimi reeturil ehk Euroopa mõistes põgenikul tagasiteed ei olnud.

Bogale pakkus teeneid Eesti sõjaväele, hakkas elamisluba taotlema. Sõjavägi teda ei vajanud. Nii alustas kõrgharitu tööd raudteel ja remondib seniajani Ühinenud Depoodes diiselmootoreid.

Meie jaoks on oluline suur pabereid tulvil kott, mida ta näitab. Mitu kilo kirjavahetust. Esiteks elamisloa taotlemiseks, siis kodakondsuse saamiseks.

Mis kõige hämmastavam: tegelikult on Eesti valitsus Bogalele kodakondsuse andnud. Bogale on teinud edukalt kõik keele- ja seadusetundmise katsed. Selgitanud korduvalt Eestis elamise põhjuseid.

Paraku kasutada Bogale oma kodakondust ei saa, vaid peab taskus kandma halli passi, nagu kümned tuhanded teised hallipassimehed. Puudu on üks paber, mis ütleks, et ta pole enam Etioopia kodanik. Kui paber saabuks, oleks Bogale järgmisest päevast täieõiguslik Eesti kodanik. Meie seadused nimelt välistavad topeltkodakondsuse.

Kust peaks Bogale paberi saama? Minema Etioopiasse küsima? Suure tõenäosusega vangistataks ta reeturi ja põgenikuna. Minema seda küsima lähimasse Etioopia saatkonda, näiteks Stockholmi? Bogale kardab, et sellele võiks Etioopias järgneda ta sugulaste represseerimine.

Mõistes Bogale hirmu, tegid ametnikud talle erandi. Nad said volikirja alusel õiguse esindada Bogalet suhtluses Etioopia ametkondadega. Kiri läks teele. Etioopia ei vastanud. Teine katse tehti Brüsselis konsulite tasemel. Taas tulemusteta.

Kas nüüd jääbki nii, et Bogalel on kodakondsus, aga pole seda jõustavat paberit? Rääkisin lugu kirjutades mitmete tublide ametnike ja poliitikutega. Nad laiutasid kurvalt käsi.

Bogale pessimism süveneb. Ta teab rääkida kogunisti eriteenete eest ja eesti keelt oskamata kodakondsuse saanud välismaalastest, kes hiljem osutusid … kurjategijateks. Sõber, kellega koos ta Etioopiast põgenes, on Rootsis saanud sealse kodakondsuse. Sama hästi on läinud USA-sse suundunuil. Vaid Bogale üksi hüüab siin põhjamaal tuult väljalt.

Siiski-siiski, üks võimalus on, selgus pärast pikki arupidamisi Bogalet aidata soovivate ametnikega. Valitsuse korraldus, millega Bogalele kodakondsus anti, vajaks täiendust. Sellist, mis ütleks: otsus jõustub ka siis, kui mingi aja jooksul ei leia kinnitust Bogale kuulumine Etioopia kodakondsusse. Nii lihtne see ongi, sest kui inimesed loovad dokumente, siis võivad nad neid ka parandada. Üks lausekatke, üks kiire hääletus valitsuse istungil, ja Bogale võiks tunda end täieõigusliku Eesti kodanikuna.

Kas Eesti valitsusel, mille ülimaks tegevuse eesmärgiks on ju meie inimeste õnn, jätkub selleks tahtmist? Kas teeme ära, austatud ministrid?

Tsitaadid otsusest

Vabariigi valitsuse

korraldus, 8. jaanuar 2009

•• […] anda Eesti kodakondsus Fekadu Bogale-Suurkivile tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.

•• […] korraldus jõustub Fekadu Bogale-Suurkivi Etioopia kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitatakse dokument […]”

Allkirjad: Andrus Ansip, peaminister; Heiki Loot, riigisekretär