Koole hakkavad haldama riiulifirmad
Tallinna linnavalitsuse otsus anda kümme kooli erafirmade renoveerida ja 30 aastaks hallata, hakates neile renti maksma, tähendab suure hulga raha tuulde loopimist.
Kolmapäeval teatas Tallinna linnavalitsus, et teeb koostöös Urmas Sõõrumaa firmaga OÜ Vivatex Holding ja Oliver Kruuda firmaga OÜ BCA Center kümme Tallinna kooli korda.
Selleks antakse neile koolide hoonestusõigus. Firmad peavad hiljemalt 2008. aastaks tegema koolides kapitaalremondi ja jäävad neid 30 aastaks haldama. Linn maksab neile terve selle aja jooksul kuus renti keskmiselt 155–162,2 krooni ruutmeetri eest.
BCA Centeri omanikfirma Kalev REC juhatuse liige Peeter Lillestik ütles, et investeeringu suurusjärk viie kooli – Karjamaa gümnaasiumi, Haabersti vene gümnaasiumi, Tallinna Sikupilli keskkooli, Tallinna Nõmme gümnaasiumi ja Tallinna ühisgümnaasiumi – renoveerimiseks on 440 miljonit krooni ehk keskmiselt 88 miljonit kooli kohta. Kui palju kulub äriplaanis koolide haldamiseks, ei soovinud ta täpsustada. Linnal puudub ülevaade investeeringute mahust, samas on selge, et haldaja koonerdab kõigega, et oma tulu suurendada.
Vivatexi haldusse mineva Tallinna 32. keskkooli majandusjuht Ants Ivask ütles, et firma pakkumine on kõvasti kallim Riigi Kinnisvara AS-i hinnast, mistõttu ta ei saaa aru, milleks sellist lepingut on vaja ning kelle huve see teenib. “Mind üllatavad sellised asjad. Linnakoolina tuleksime hulga paremini, rahulikumalt ja ökonoomsemalt toime,” ütles ta.
Pelgulinna gümnaasiumi direktorit Tõnu Piiburit ei huvita enda sõnul, kes kooli renoveerib ja palju see maksma läheb – tema ülesanne on hoolitseda, et õpilastel oleksid lõputunnistusel viied.
Vana uuendamine
“Tegemist on vana ehitise uuendamise, mitte uue projektijärgse hoone ehitamisega, arendaja võtab siin seoses vana hoone renoveerimisega küllalt suure riski,” ütles Lillestik. Tema sõnul on arendaja kohustus koostada lähteülesandele ja nõuetele vastav projekt ning kooskõlastada see linna ning ka konkreetse kooliga. Praegustest koolidest jääb alles hoonekarp, muu tehakse uus. Alles seejärel selguvad konkreetsed summad, mis tuleb investeerida. Hoonestusõiguse saaja kohustub kogu vara haldama ja hooldama (k.a jooksvad ning kapitaalremonditööd, sise- ja väliskoristus). Kommunaalteenuste eest tasub kool ise. Samas on teada, kui palju linn firmadele maksab.
Vivatex Holdingu omanikfirma U.S. Investi juhatuse liige Tarmo Tomak lisas, et arvestatud on ka ehitushinna edasist kasvu, sest koolid tuleb renoveerida järgmisel ja ülejärgmisel aastal, mitte kohe. “Ehitushinna ja muude hindade tõusu risk on meil, mitte linnal,” ütles Tomak. Äriplaani arvud jättis ta kommenteerimata.
“Oleme motiveeritud tagama koolide renoveerimisel ja haldamisel kvaliteedi, mis minimeeriks remondivajaduse 30-aastase perioodi jooksul. Just selle poolest erineb ka see projekt hangetest, kus ehitaja ülesandeks on kool lihtsalt võimalikult odavalt renoveerida,” lisas Tomak. Samas on lepingusse kirjutatud rendimakse tõus vastavalt tarbijahinnaindeksi tõusule.
Tegevust pole olnud
Kümne kooli kordategemise konkursi tingimustes on kirjas, et pakkuja peab olema ehitusfirma, kes on näidanud viimase kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt 350 miljoni kroonist netokäivet, peale selle peab pakkuja olema viimase kolme aasta jooksul arendanud vähemalt kolm sarnast pinda kogumahus vähemalt 25 000 m2. Nii Vivatex Holding kui ka BCA Center on viimase poole aasta jooksul loodud riiulifirmad, kellel majandustegevust seni pole olnud.
Firmaesindajad kinnitavad siiski vastavust konkursi tingimustele – ühe garant on U.S. Invest, teise oma Kalev REC.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on rahastanud ja juhtinud ehitust ning korraldab koolide haldust, hooldust ja heakorda nelja Tallinna kooli rekonstrueerimisel. Lisanduvad Lasnamäe vene gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi rekonstrueeritud koolihooned on kavas pealinnale üle anda 2007. aasta 1. septembriks.
Riigi Kinnisvara arvates ei ole hindu vaja võrrelda, sest madalam hind on saavutatud suures osas tänu omaniku ehk riigi investeeringute programmile “Koolid korda”, mille realiseerimisel ei ole riik seadnud programmi kasumlikkust olulisimaks.
RKAS-i juht Jaak Saarniit väidab, et kui RKAS oleks konkursil osalenud ja selle võitnud, oleksid Sõõrumaa ja Kruuda firma ta avatud konkurentsi ja riigiabi reeglite rikkumise pärast kohtusse kaevanud. “Me ei tohi riigi abiga turgu solkida, sest riik on meie äritegevusele rakendanud nullilähedase tootluse, et me saaksime võimalikult palju koole korda teha, selle asemel et võimalikult suurt kasumit teenida,” ütles ta.
