Valla arvutuste järgi pidanuks töö maksma kuni kaks miljonit krooni, Amhold pakkus seda poole odavamalt.“Ihnus, ihnus oli see, miks me Amholdi odavaima pakkujana töö tegijaks valisime,” tunnistas Kiili asevallavanem Andres Õunap. “Lõpuks esitati meile aga projekt, mis oli vormiliselt puudulik,” lausus ta.

Odavaima projekti valimise eest pidi vald maksma soolast hinda. “Oleme hästi palju aega kaotanud ja keegi ei tea veel täpselt, kui palju see meile otseselt maksma läheb,” ütles Õunap. “Amholdiga on meil asjad veel lõpetamata, aga meil on plaan nad lähiajal korrale kutsuda,” kinnitas ta.

Eesti projektbüroode liidu juhatuse aseesimehe Kalle Rõõmuse sõnul on ametnikud valel teel, kui püüavad üliodavate projektide tellimisega raha säästa. “Projekti järgi investeeritakse ehitistesse suuri summasid. Selleks et investeering oleks mõistlik – alates kasutusvõimalustest, lõpetades väljanägemisega – tuleb leida kõige parem pakkuja,” lausus ta. Projektbüroode liidu esimehe Tõnis Tarbe kinnitusel on projekti kvaliteet oluline juba kas või selleks, et ehitiste kasutusiga oleks võimalikult pikk. “Riigi ehitised on reeglina ikka püsivad, nende kvaliteet kujundab mitme põlvkonna esteetilisi tõekspidamisi ja on osa inimeste keskkonnast,” rääkis ta.

Ekspertide hinnangul ei peaks riigihankekonkursil võitma mitte odavaimad, vaid kõige kvaliteetsemad pakkumised.

Selge juhend aitaks

“Praegu puudub Eestis ettekujutus, mida arhitektide ja inseneride töö üldse maksab. Kui projektideks raha küsitakse, siis tundub alati, et seda on õudselt palju,” nentis Tarbe. Kvaliteetsete ja korralike projektide valimisele aitaks kaasa metoodika ja juhend, mis tõlgendaks riigihangete teostamise korda. “Riigihangete seaduses tuleks ehitust puudutav osa lahti mõtestada, selle asemel et teha lõputult seadusemuudatusi, mille sõnastusest saavad aru vaid vähesed inimesed,” lausus Tarbe.

Autor: projekt vastab normidele

•• AS Amholdi tegevdirektor Arvu Mägi kinnitab, et projekt vastab igati tellija vajadustele, tähtaegade venimise tekitas vajadus maja suuremaks ehitada.

•• “Põhjus, miks Kiili koolimaja rekonstrueerimise projekti esitamine venis, seisnes selles, et projekt tuli mitu korda ümber teha – see oli jaotatud erinevatesse etappidesse,” ütles Mägi.

•• Avalikul ehitushankel osalesid suured ehitusfirmad ja projekti kohta küsimusi ei tekkinud, lisas ta. “Järelikult oli projekt neile arusaadav ja selle järgi on võimalik tulemuseni jõuda.”

•• Projekti maksumus oli Mägi sõnul 995 000 krooni, sinna tulid mõned lisatööd juurde, sest hoone plaaniti algsest suuremaks. Teised konkursil osalenud projektid maksid 1,2 miljonit, 1,4 miljonit ja kolm miljonit. Konkursil osales ainult neli pakkujat ja projekteerimise hinnas natuke kõikuda pole mingi asi.

•• “Kui oleks olnud 20 pakkujat, oleksid vahed kindlasti väiksemad olnud, ehkki miinimum ja maksimum oleksid ilmselt samaks jäänud.

•• Maksumus kvaliteeti ju ei määra,” ütles Mägi.