“Seadus määrab eritingimuse, millal saab lipp olla kogu aeg mastis – kui ta on öösel valgustatud,” sõnas haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond. Tema arvates pole hoonete lipuvarraste valgustust teab mis raske sättida. “Mõnes kohas on aga lipp sellises kättesaamatus kohas, et kooli töötaja peab lipu väljapanemiseks ja mahavõtmiseks ronimist harrastama,” ütles Kond. “Koolidel ei ole midagi lipu heiskamise vastu, küsimus on vaid selles, kui tihti seda peab tegema ja kui tülikaks see muutub.”

Kohad, kus lipp heisatakse alaliselt, lubab seadus määrata kohaliku omavalitsuse volikogul. “Meie küsimus on: kas see säte laieneb ka koolidele, kas me võime kõikide koolide osas selle küsimuse lahendada kompleksselt?” ütles Kond, lisades, et seadusest seda välja ei loe.

Päevane heiskamine odavam

Riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu ütles, et seaduse eesmärk on Eesti lipu kui rahvus- ja riigilipu tunnustamine ning võimalikult sage kasutamine.

“Paragrahv 5 on pealkirjastatud “Eesti lipu alaline heiskamine”. See annab teada, mis asutused peavad lipu alaliselt heiskama,” lausus Uustalu. “Eriklausel, mis räägib koolipäevadest, on mööndus koolidele, kes ei pea majanduslikel põhjustel võimalikuks lippu ööpäevaringselt heisata,” lisas ta.

Uustalu sõnul on seadusandja arvestanud sellega, et lipu alaline heiskamine toob kaasa suuremad kulutused: “Kui lipp on kogu aeg vardas, siis peab ta olema korralikult valgustatud. Samuti kulub lipp tuule ja vihma mõjul kiiremini.”

Seetõttu pole koolipäeva mõiste kooli jaoks piirav, vaid odavamat võimalust pakkuv.

“Riik ei näe probleemi selles, kas lipp heisatakse kooli masti alaliselt või ajutiselt, vaid pigem selles, kui lipp on ebakorrektne või määrdunud,” rõhutas Uustalu.

Kevadel vastu võetud Eesti lipu seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist, üksnes säte koolides lipu heiskamisest jõustus juba 1. septembrist.