Tapal oli tõenäoliselt Eesti suurim hapukapsaladu. Nüüd pole sellest enam kellelegi mingit tolku. Foto: Tanel Meos

Kuigi alles hiljaaegu tundus, et Eesti maastikke ilmestavaid tondilosse – sovetiaja pärandit – võib murda ainult ajahammas, on olukord tänaseks mõneti muutumas. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kommunikatsioonijuht Elina Kink esitab hulga varemete hävitamise edulugusid: Tapa militaarobjektid, Triigi varisemisohtlikud hooned, Keila tekstiilivabrik, Müüsleri sigalad, Põlva villavabrik, Viljandimaa Nõmme farmikompleks.

Tondilossidest puhastamise idee tõi ministeeriumisse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Algul leidus üksjagu skepsist, et kas keegi üldse hakkab taotlema ja kas valmisolek on olemas. Nii viisingi KIK-i nõukokku ettepaneku nn katsevooru korraldamiseks. Tuli välja, et neid, kes on valmis ümbrust reostavaid kinnistuid puhtaks tegema, jagub nii omavalitsuste kui ka eraisikute hulgas,” selgitas minister.

Edasi lugedes saad teada, kas Ida-Virumaa varemeterohkus tulevikus väheneb.

Avalehele
82 Kommentaari