Kortermaja remondiks kardetakse laenata
Nõukogudeaegsetes kortermajades elavad inimesed kardavad laenu võtta, ei viitsi hakata paberitega sahmima ega ehitusmeestega jändama. Just seepärast on Kredexi renoveerimistoetuse vastu olnud nii väike huvi ja miljonid eurod võivad lihtsalt raisku minna. On 2006. aasta kevad. Korteriühistute esimehed seisavad tunde Kredexi büroos järjekorras, et saada toetust korterelamu korrastamiseks. Esimesed järjekorras seisjad võtsid kohad sisse juba südaöö paiku. Kuna toetusteks oli siis raha vaid ligi miljon eurot, jagati see tunniga. Möödub poolteist aastat ja on 2007. aasta sügis. Kredex jagab taas korteriühistutele remonditoetust. Vigadest on õpitud ja et ka pealinnast eemal asuvad ühistud rahapotile ligi pääseks, kohustatakse ühistuid taotlusi esitama Eesti Posti kaudu ja tähtkirjaga. Raha jagamisel võeti arvesse taotluse postitamise kellaaega. Raha sai taas otsa tundidega ja jälle kroonis edu nutikamaid, kes avastasid, et näiteks Tallinna lennujaamas avati toona postkontor varem kui mujal.
Nüüd on Euroopa Liidu ja Eesti riigilt CO2 ehk tossukvooti ostnud riikide toel leitud ligi 30 miljonit eurot, mille eest korteriühistud saaksid oma maja otsast lõpuni korda teha. Raha saamiseks on ühistutel tarvis tellida vaid energiaaudit, koostada ehitusprojekt, täita kümneid lehekülgi pabereid, leida hanke käigus ehitajad, koostada eelarve ja taotleda Kredexist soodustingimustel laenu. Kui kõik hästi läheb, tagastab Kredex energiakokkuhoidu arvesse võttes tehtud kuludest ühistule 15–35 protsenti. Tallinnas Mustamäel asuva Sõpruse 202 korteriühistu renoveerimine maksab 830 000– 900 000 eurot. Sellest vähemalt 125 000 oleks valmis kinni maksma Kredex, kui ühistu neilt seda taotleks ja suudaks tingimusi täita. Korteriühistu juhatuse liige Anvar Kima ütles, et 1970-ndate alguses valminud hoone vajaks hädasti renoveerimist. Siiani on majas korda tehtud vaid kommunikatsioonid: elektrijuhtmed, veetorud ja küttesüsteem. „Soojustatud maja pole ja ventilatsioonisüsteemi on vaid puhastatud,” rääkis ta.
Vaidlused on ees
Vaidlused selles korteriühistus renoveerimistoetuse taotlemise üle seisavad veel ees. Kima on varem kokku puutunud ühistutega, kus on renoveerimisplaane mõlgutatud. Enamasti renoveerimiseks ei lähe, sest ühistu üldkoosolekul laidetakse remondiplaanid maha. „Probleemid algavad inimesest, nende mured taanduvad rahale,” rääkis Kima. Kardetakse lisaväljaminekuid ja ka seda, et remont toob kaasa ebameeldivusi, näiteks petturitest ehitusettevõtjaid ja muidu raisakotkastena käituvaid „nõustajaid”, kes püüavad renoveerimisest kasu lõigata. Kima soovitab riigil tegeleda rahva hirmude tõrjumisega. Alustada tuleks a-st ja o-st ehk rääkida sellest, et renoveerimise järel paraneb korteri sisekliima, tõuseb hind ja alanevad küttekulud. Kui inimesed niipidi mõtlema hakkavad, siis saavad ühistute remondiplaanid ka majaelanikelt rohelise tule, usub Kima. Ka Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi kinnitab Kima juttu. Mardi ütles, et ta ei saa väga täpselt aru, miks ühistute huvi renoveerimise vastu on raugemas. „Ma oletan, et eks raha ja paljud teised tegurid mängivad siin oma rolli.” Ühtlasi kutsus Mardi ühistuid üles liitu teavitama, mis takistab neid renoveerimistoetust küsimast.
Kredex teeb reklaamikampaania
•• Kui Kredex ei suuda 2012. aasta jooksul korteriühitustele laiali jagada 30 miljonit eurot renoveerimistoetust, on oht sellest ilma jääda. Kredex lubas seda vältida ja algatas suurejoonelise reklaamikampaania.
•• Nüüdseks on Tallinnas postitatud mitusada tuhat majandusministri pildiga voldikut, sellele lisanduvad lähiajal infopäevad ja ka telereklaam. Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler ütles, et siiani on nad saanud vaid 68 taotlust. „Vara on veel öelda, et midagi on valesti, sest taotluse esitamiseks kulub kuid, praeguseks on taotluse esitanud juba varem laenu võtmise ära otsustanud ühistud,” selgitas Adler.
