Lastemähkmed moodustavad uue tehase käibest ligi 90 protsenti. “Teeme kuuga kuni kaks miljonit mähet ning müüme neid Gerber kaubamärgi all üle Ameerika,” lausus Kreenholmi Valduse AS projektijuht Margus Puustusmaa. “USA imporditava puuvillamähkmete hulgast moodustab Kreenholmi toodang 70 protsenti, see ei puuduta muidugi pabermähkmete turgu.”

“Vana õmblusvabrik jäi lihtsalt kitsaks,” märkis Puustusmaa. “Kui varem oli toodanguks põhiliselt kangas ja voodipesu, siis nüüd õmbleme ka valmisriideid.”

Diivanikatteid toodab Kreenholm näiteks IKEA mööbliketile, samuti enamikule suurtest kataloogifirmadest.

“Ehitus ja seadmed läksid kokku maksma 56 miljonit krooni,” ütles Puustusmaa. “Seadmeid oleme ostnud Saksamaalt, Rootsist, Hispaaniast ja Jaapanist.”

Kreenholmi õmblusvabriku laiendus annab tööd 400 narvalasele. “Võin raudselt väita, et olmetingimused on kaasaegsed, töötajad peaksid olema rahul,” toonitas Puustusmaa. “Töötajate keskmine palk on Eesti keskmisest kõrgem, teistest õmblusfirmadest tullakse meile tööle. Kaadrivoolavus on tingitud, kahju küll, peamiselt varguste tõttu. Tallinnas, mõistagi, oleks turuolukord sootuks teine.”

Kreenholm Valduse peadirektori Meelis Virkebau sõnul on Kreenholm kontsernina Euroopa esimese viie hulgas. Uue õmblusvabriku peaarhitektiks oli Eesti Ühispanga peahoone looja Raivo Puusepp.

Vanas õmblusvabrikus toodetakse edasi voodipesu, kardinaid, laudlinu ning töö- ja vabaajarõivaid.

Puustusmaa sõnul kaalub Kreenholm lähitulevikus automaatliinide paigaldamist. “Kuid see toimub üksnes mahtude kasvamise arvelt, juba praegu on tehtud turu-uuringuid Euroopas, mis näitavad avanevaid võimalusi ka seal,” lisas Puustusmaa.

Lisaks kaaluvad vabriku rootslastest omanikud sealse tootmise ületoomist Narva.

Mullu detsembris sõlmis Kreenholmi Valduse AS pikaajalise investeerimislaenu lepingu Maailmapanga allüksuse IFC-ga, mille üldsumma oli 25,8 miljonit eurot. Esimese investeerimisprojektina alustas ettevõte just uue õmblusvabriku ehitust.