Kuidas muutsid molekulid Kristina Šmigun-Vähi dopinguproovi miinusmärgi plussiks?

Kaheksa aastat ehtisid kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmiguni kuldsed nimetähed Eesti spordiajalugu. Täpselt sama kaua olid ühes Itaalia laboris hoiul temalt toona analüüsimiseks võetud dopinguproovid. Kui esialgne info leiab kinnitust, võib Šmigun-Vähi kaotada kaks olümpiakulda ja Eesti oma suusasangari.

••Torino olümpia ajal, täpsemalt 12.–16. veebruarini 2006 võetakse Kristina Šmigunilt uriiniproove. Kohalikus Rooma satelliitlaboris jaotatakse proovid kõigepealt kahte ossa. Ühe osa põhjal tehakse esialgne analüüs ja teine jäetakse Itaaliasse kaheksaks aastaks tallele. Kahtlasi aineid Šmiguni proovist ei leita.

••Järgmistel aastatel võetakse Šmigunilt kümneid negatiivseid dopinguproove, mis jäävad pärast analüüsimist samuti laborisse hoiule.

••2013. aasta kevadel teatab rahvusvaheline olümpiakomitee, et avab Torinos antud dopinguproovid uuesti. Levib kuuldus, et uuritakse 350 proovi ja et seekord on tegemist sihipärase otsinguga. See tähendab, et luubi alla võetakse kindlad sportlased, keda kahtlustatakse konkreetse aine tarvitamises. Teadlased lubavad nüüd avastada aineid, mida varem ei ole sportlase organismist leitud.

Edasi lugedes saab teada, kuidas sündmused edasi võivad kulgeda.