Kuidas omavalitsuste rahastamist ümber teha? Riik pakub kehtestada tulumaksu, mis liiguks töökohaga kaasa, ja turistimaksu

Haldusreformi lubadus on välja töötada omavalitsuste uus rahastamismudel. Ent seni pakutud ideed pole avaliku halduse ekspertide sõnutsi midagi uut. Näiteks turistimaks, mille kogumise lubamist kaalutakse, pole praegu meelepärane isegi kuurortlinnale Pärnule.

Haldusreformi uus katse on käima lükatud, seejuures lubadusega välja töötada omavalitsuste uus rahastamismudel. Veel enne jõulupühi kooskõlastusringile saadetud eelnõu on alles kogu reformi raamseadus: n-ö liha kasvataksid luudele rakendusseadused, mille kirjutamine alles algab. Ometigi annab Eesti Päevalehe käsutuses olev haldusreformi kontseptsioonidokument aimu, milliste maksumuudatustega mõttemäng käib.

Esiteks on laual ettepanek siduda üksikisiku tulumaksu laekumine – mis annab omavalitsustele umbes poole eelarvest – inimese kodukoha asemel töötamise kohaga. See tähendaks, et kui praegu läheb rahvastikuregistri järgi Sauel elava inimese tulumaks koduvalda, siis edaspidi läheks osa tema tulumaksusu hoopis omavalitsusele, kus on töötamise registri järgi tema töökoht. Tõsi, „liikvele” ei läheks kogu tulumaks, vaid 11% sellest. Ettepaneku eesmärk on panna omavalitsusi töökohtade loomiseks pingutama. „Kui kohalik omavalitsus (KOV) näeb, et töökohtade arv toob rahalist kasu, hakkavad nad mõtlema töökohtade piirkonda meelitamisele,” selgitas rahandusministeeriumi KOV-de finantsjuhtimise osakonna juht Sulev Liivik. „Kui elukoht ja töökoht on ühes ja samas KOV-s, siis KOV jaoks midagi ei muutu. Osa tulumaksu jaotamisel töökohtade järgi saavad kasu suuremad keskused ja mõnevõrra kaotavad ääremaalised vallad. Siiski, kui omavalitsus pingutab töökohtade loomisega, et maapiirkondade inimesed tööle saaksid, võidab sellest ka maapiirkonna omavalitsus.”