Kunda Hiiemägi peitis endas üht Eesti vanemat metalleset
Hiiemäel tehtud kaevamised on päästekaevamised, sest nõukogude ajal mäe ühte külge rajatud kruusakarjäär on tõsiselt muistist ohustamas.
Säilinud 500 ruutmeetrist on kahe aastaga läbi jõutud kaevata 50, sealjuures on esialgsetel hinnangutel päevavalgele tulnud 30 laibamatust. “Nende hulk kindlasti kasvab pärast seda, kui kõik kogutud luud on paleoantropoloogide poolt üle vaadatud. Tavaliselt võib eri isikute arv pärast seda suureneda veerandi kuni poole
võrra,” selgitas Konsa.
Oluline leid
Eelmisel aastal saadud luuleidudele on tehtud ka dateering, mis näitab aega 700–500 aastat e.kr. “See paigutab kalme umbkaudu pronksiaja ja rauaaja üleminekuaega. Tänavu leitud haruldane rauast ehtenõel aga kinnitab seda dateeringut,” sõnas Konsa.
Pisike rauast ehtenõel võib olla üks vanemaid raudesemeid Eestis. “Sarnane leid on olemas Alam-Saksimaalt ja seal on see dateeritud samasse aega. Võib julgelt öelda, et ta on üks vanemaid Eestist leitud raudesemeid,” ütles Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang.
Nii Konsa kui tema kolleeg Tõnno Jonuks on Hiiemäe leidude uurimisel huvitatud kõik-võimaliku info saamisest matmiskommete kohta. “Tänapäeval suudavad paleoantropoloogid luude põhjal teha hämmastava hulga järeldusi. Näiteks ainuüksi hambad räägivad inimese toitumusest, haigustest, lapsepõlvest. Kui luustikke on piisaval hulgal ja seda antud juhul on, saab teha lisaks antropoloogilisele analüüsile ka järeldusi usundi ja surmarituaalide kohta,” selgitas Konsa.
Arheoloogide sõnul on 1990. aastate algusest alates tugevnenud suundumus multidistsiplinaarsele lähenemisele uurimistöös. “Oleme proovinud kaevandisse kohale saada kõik-võimalike erialade esindajaid ja see on meil ka õnnestunud. Geoloogid, mullateadlased ja isegi teoloogid on siin käinud ja nende arvamusest on meil palju kasu olnud,” sõnas Konsa.
Kahe aasta jooksul on arheoloogilisi uuringuid Hiiemäel rahastanud Kunda linn, Kunda tsemenditehas, hasartmängumaksunõukogu ja tulevane tuulepark.
Hiiemäe kalme uurimine
Valdava osa leiumaterjalist Hiiemäel moodustavad inim- ja loomaluud. Arheoloog Marge Konsa sõnul on Virumaa kalmetele iseloomulik, et hauapanuseid on vähe. Lisaks luudele on leitud veidi keraamikat ja pisikesi pronksehteid. Läbikaevatud kalme struktuur on kärgjas, tavaliselt on tarandkalmed suuremad ja korrapärasemad.
Konsa sõnul on Eestist teada 23 sellist kalmet, kuid enamik neist on 19. sajandil oskamatult läbi kaevatud või siis on neist järel vaid osad. “Sellel kalmel on esmakordselt näha selle struktuur. Õnn, et kõrvalasuv põld on seda vähe hävitanud,” selgitas ta.
Kalme moodustab osa suuremast tervikust, mis asub Hiie-mäel ja selle vahetus ümbruses. Sellele järeldusele jõudis samas töötanud arheoloog Tõnno Jonuks, kes peatselt sellele kohale rajatava tuulepargi tarvis eeluuringuid teostas.
“Eelmisel aastal kahtlustasime, et kalmeid on kaks, sel aastal võib rääkida juba neljast või viiest lähestikku asuvast kalmest,” rääkis Jonuks. T.M
