Kunstlikult lakke lükatud tatra hind langeb jõuludeks
Eestlaste toidulauale tegelikkuses üsna harva sattuv tatar on poes taas müügil ning kallim kui kunagi varem. 34–40 krooni pole tatrakilo poes eales maksnud ja tõenäoliselt ei maksa ta nii palju ka kahe-kolme kuu pärast.
Maxima poodidest võis eile tatart osta hinnaga 34–37 krooni kilo. Väikestes keldrikauplustes Tartus ja Elvas maksis pakk Veski Mati tatart 40 krooni. Veel kevadel sai sama paki kätte 20–21 krooniga. Ligi kahekordse hinnatõusu põhjuseks toovad tatratange maale toovad ettevõtjad erakordselt kehva tatra-aasta, aga ka selle, et nõudlus on viimastel kuudel niivõrd hüppeliselt kasvanud, et tatart ei jõua piisavalt Eestisse tuua.
Spekulantide tegu
Nii tekkiski kahe-kolme nädala eest olukord, kus poest ei saanud tatart mitte mingi hinna eest. Kuivaineid Eestisse toova Veski Mati ostujuht Peeter Kibe ütles, et tatra defitsiit on nii Eestis kui ka Venemaal ja Lätis tekitatud tegelikult kunstlikult ning selle taga on spekulandid. „Tatra puhul on kaks aastat järjest olnud kehv aasta. Mis tähendab, et saak oli kesine ja seda nappis,” rääkis Kibe.
Tegelikkuses peaks selguma, kas tänavune tatra-aasta oli hea või kehv, alles kahe-kolme nädala pärast, sest tatrakoristus Leedus, Venemaal, Ukrainas ja kaugemal idas algas alles läinud nädalal. Tänavune saak jõuab Eestisse novembri keskel ja detsembri alguses. Seda muidugi juhul, kui inimesed nüüdseks erakordselt kalli hinnaga toodud tatra ära ostavad.
„Kuivainetega pole nagu liha ja piimaga, mis on kiiresti riknevad, ja seepärast saab kaupmees tatra hinda üsna kaua kõrgena hoida, et kauba eest välja käidud raha tagasi saada,” rääkis Kibe.
Eelmise aasta sügisel maksid kokkuostjad näiteks Leedu tatrakasvatajale tonni eest 200 eurot ehk 3130 krooni. Praegu seisavad needsamad kokkuostjad Leedu tatrapõldude ääres ja on valmis maksma kolm korda kallimat hinda. Ukrainast ja kaugemalt aga on võimalik saada tatart, mille kilohind on odavam.
Tatrast toituvatel Eesti inimestel maksab aga just Leedu poole vaadata, kuna 90–95 protsenti meil müüdavast tatrast imporditakse sealt. Väiksemad tatrakogused tulevad meile Venemaalt, Hiinast, Ukrainast ja Hollandist.
Paljuski on praegune tatrapaanika võrreldav 2004. aasta alguses toimunud suhkruhullusega. Kuna Eesti liitus 2004. aasta 1. maist Euroopa Liiduga, kehtestati ka meile saabuvale suhkrule kaitsetollid. Kui 2004. aasta aprillis maksis kilo suhkrut 6,29 krooni, siis kaks kuud hiljem tahtsid kaupmehed suhkru eest juba 16,12 krooni.
Konjunktuuriinstituudi statistika näitab, et 2004. aasta sügisel maksis kilo suhkrut koguni 16,89 krooni. Seejärel hakkas suhkru hind langema ja suuri võnkeid pole see tänini teinud. Viimastel andmetel maksab suhkur poes 13,55 krooni.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp nentis, et kuna inimeste sissetulekud pole kasvanud, küll aga on tõusuteel hinnad, siis inimesed spekulatiivsetel põhjustel kergitatud asjade eest lisaraha ei maksa. Tatar pole ka esmatarbekaup, mida kindlasti on vaja.
