Sierra Leone tervishoiutöötaja Mme Rebecca Johnson elas ebola üle. Pildil emotsionaalne hetk tema pöördumisest meedia poole WHO peakorteris Genfis 25. jaanuaril. Fotod: Reuters, AFP / Scanpix

Veebruari esimesel nädalal avastati 124 uut juhtumit. Viimati oli uusi juhtumeid nii vähe suvel. Kas see tähendab, et epideemia on lõpuks kontrolli alla saadud?

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar seda veel ei kinnita. Ehkki Lääne-Aafrikas on ebolasse nakatumine paari-kolme viimase nädala jooksul vähenenud, ei ole see tendents kindel ja püsiv. „Väiksemaid puhanguid esineb kolmes riigis tänini. Seega ei ole epideemiat tervikuna veel kontrolli alla saadud,” ütles ta. Kutsari sõnul ei ole ka välistatud, et Guinea, Libeeria ja Sierra Leone eri nurkades tekivad uued haigusjuhud ja epideemia võib jätkuda veel kuid, kuigi väiksema intensiivsusega.

Uute Ebola viirusega nakatunute arv vähenes eelmisel nädalal esimest korda.

Eelmiseks nädalaks oli maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmeil ebolasse nakatunud umbes 22 495 ja surnud 8981 inimest. Kuigi arvud on mõistagi väga suured, jäävad need märgatavalt alla sellele, mida eelmise aasta lõpus ennustati. Nimelt prognoosis WHO oktoobris, et juba novembriks võib nakatunuid olla 20 000. USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse CDC epidemioloogid ennustasid aga, et jaanuariks võib nakatunute arv ulatuda 1,4 miljonini. On läinud mitu korda paremini, kui kardeti.

Riikide tervishoiusüsteem varises ebola koorma all kokku. Pildil Piirideta Arstide esindaja ajutises ravipunktis.
Foto: AFP/SCANPIX

Keeruline ennustada

Nüüdseks on WHO tunnistanud, et alguses reageeriti liiga hilja, sama tõdevad teisedki eksperdid. „WHO uskus algul, et need kolm riiki saavad oma jõududega hakkama. Epideemia levik oli aga sedavõrd kiire ja ulatuslik, et kaasnenud paanika ja hirmureaktsiooni survel peaaegu lakkasid nende riikide tervishoiusüsteemid funktsioneerimast,” põhjendas Kutsar. Pealegi polnud rahvusvahelist kogemust, mis oleks näidanud, et päriselanike tavad ja traditsioonid võivad epideemia levikule sedavõrd palju kaasa aidata. See on Kutsari sõnul ka põhjus, miks oli haiguse kulgu keeruline ennustada. 

Epideemia kulgu on võimalik ennustada vaid siis, kui riigi tervishoiusüsteem funktsioneerib.

„Epideemia kulgu on võimalik suure tõenäosusega ennustada ainult juhul, kui riigi tervishoiusüsteem funktsioneerib normaalselt, sellel on piisav ravivõime ja meditsiinipersonal ning osatakse epideemiatõrje meetmeid rakendada. Epideemia oleks võinud levida ka Nigeeriasse, Senegali ja Malisse, kuid õnneks reageeriti seal õigeaegselt ja osati epideemiatõrje meetmeid rakendada. Kolmes riigis läks olukord paremuse poole, kui tõsiselt sekkusid USA haiguste kontrolli keskus ja WHO.”