Küüdi pikaleveniv lahkumine laastab usaldust PPA vastu
Kuigi Raivo Küüt esitas Ida prefektuuris toimunud korduvate rikkumiste tõttu siseminister Ken-Marti Vaherile eile lahkumisavalduse, teatas Vaher, et ta ei vii seda valitsusele enne tuleva aasta 1. märtsi. „Sellist lahendust ei oodanud ka kõige fantaasiarikkamad inimesed,” tõdes endine siseminister Ain Seppik.
„Kuigi teenistuslik järelevalve veel kestab, olen asjaosalistega vestelnud ja selle põhjal pole mul alust arvata, et tegu olnuks peadirektori-poolse toimunu varjamisega,” teatas Vaher. „Vastupidi, peadirektor andis juhtumi osas selged korraldused, kuid neid ei täidetud.” Sellega tunnustas ta otsesõnu peadirektorit, kelle alluvad ei täida tema antud korraldusi.
„Mulle tundub, et siseminister pole aru saanud, mis PPA-s toimub. Ta pole saanud aru ka sellest, et selline struktuur ei tööta ja kes mille eest vastutab,” nentis endine siseminister Kalle Laanet.
„Arvan, et küsimus pole pigem üksikute politseinike lohakuses, hoolimatuses ja kuritahtlikus käitumises. Küsimus on palju süsteemsem ja igal juhul on ministril ees väga rasked päevad,” tõdes Seppik.
PPA-s on väga palju korralikke, ausaid ja professionaalseid inimesi, kes on toimunust jahmunud. Jahmunud Ida prefektuuris toimunust. Jahmunud, et kui asi juba märtsis välja tuli, ei juhtunud ikkagi midagi. Pärast eilset siseministri otsust süveneb jahmatus ja piinlikkus terve oma organisatsiooni pärast kõigis PPA töötajates veelgi. Eile, politseipäeval, ei saanud siseminister aru peamisest: et head politseinikud ja piirivalvurid peavad uskuma, et nad ajavad õiget asja, et nende teenistus on vajalik ja nad töötavad organisatsioonis, mis on aus, professionaalne ja kaasaegne.
PPA sisekontrolli audit 5. märtsist 2012 ütleb: esitada distsiplinaarmenetluse kokkuvõte peadirektorile Alvar Ottokari, Heiki Linduse, Mihkel Põderi, Andres Hintsi, Andri Karpi ja Kaur Ilvese osas distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsustamiseks. Küüt ei langetanud otsust, vaid lasi seda teha Ida prefektil Aldis Alusel, kuigi see on peadirektori pädevuses.
Ei pidanud millekski
Küüt ei pidanud millekski ka seda, et liikluspolitseinikud võltsisid dokumente, kui sisestasid liiklusrikkumiste protokollidesse valeandmeid. See oli distsiplinaarjuurdluse materjalides kirjas ning uurimisasutuse juhina oleks Küüt pidanud algatama kriminaalasja või andma materjalid prokuratuuri. Seda ta ei teinud. Kriminaalasi algatati alles möödunud nädalal, kui juhtunu avalikkuse ette tuli.
On ilmne, et toimunut ei pea millekski ka siseminister Vaher, kes demonstreeris eile ühtlasi oma otsustamatust. Otsus oleks olnud see, kui Vaher oleks Küüdi lahkumisavalduse neljapäeval valitsusse viinud. Otsus oleks olnud ka see, kui Vaher oleks öelnud: ma ei võta seda vastu ja Küüt jätkab ametiaja lõpuni. Kuid Vaher valis kõige halvema tee, jättes PPA 1. märtsini sisuliselt juhita.
Seppik viitas sellele, et tänu Vaheri otsusele ei juhtu politseis lähema kolme kuu jooksul midagi. „Mina küll ei kujuta ette, et inimene, kes teab, et ta märtsis lahkub, hakkab tõsiselt tööle. Õiget meeleolu pole,” tõdes Seppik.
Kohtade täitmisega on Vaheril varemgi probleeme olnud: SMIT-i juhi koht on juba pool aastat täitmata, viimased poolteist kuud pole siseministeeriumil kantslerit ning sellel ametikohal on kohusetäitjaks asekantsler Leif Kalev, kes vastutab otseselt PPA eest.
Toimunu nõrgendab usaldust politsei ja kogu siseturvalisuse vastu. See õõnestab ka siseministri kui poliitiku mainet ja varem või hiljem hakkab mõjutama ka IRL-i.
