Kuula, tõlgi ja vasta ka veel!
Läänemere gümnaasiumi 10.b klassi esimeses eestikeelses muusikatunnis teeb õpetaja alustuseks selgeks, et venekeelses tunnis olid mažoor ja minoor, kuid eestikeelses tunnis, nagu mujalgi maailmas, nimetatakse samu mõisteid duuriks ja molliks.
Viiendat aastat venekeelses koolis muusikat õpetav Ruth Heidmets tõdeb, et venekeelses koolis kasutatav metoodika on teistsugune kui eestikeelses koolis.
“Kas on küsimusi?” pärib õpetaja Heidmets, kui on kirjutanud tahvlile duurid-mollid. Esimesest pingist uurib noormees kelmikalt vastu: “Küsi musi?!” Sama noormees on terve tunni jooksul üks vähestest, kes suudab õpetajaga silmanähtavalt ja kõrvaga kuuldavalt täielikus arusaamises kaasa töötada.
Pärast esimese nädala teist eestikeelset tundi tunnistavad 10.b klassi noored, et klassis on mõni, kes oskab hästi eesti keelt, osa on keskmised ja terve hulk on neid, kes saavad kehvasti aru. Muusikatund tundus raskem kui eesti kirjandus, aga seda ka põhjusel, et muusikaõpetajagi on uus. Kirjandust annab senine eesti keele õpetaja ning tema jutuga on õpilased harjunud ja saavad paremini aru.
Ka õpetaja Heidmets, kes on neli aastat väiksematega keelekümblusklassides töötanud, räägib hästi aeglaselt, iga sõna hääldades.
Suhtumine muutus
Kuulame, tõlgime, vastame korraga, iseloomustavad õpilased eestikeelset tundi. Aeg-ajalt olevat läinud järg käest ka keskmisel tasemel keeleoskajail.
Dmitri Didenko liigitab end kehvemate hulka ja tunnistab pärast teist eestikeelset tundi, et oli eestikeelse õppe vastu. “Nüüd enam ei olegi, see ei olegi nii raske,” lausub noormees. Neiud Natalja Tšiž, Viktorija Titova ja Svetlana Simanenkova on õpetajatega sama meelt, et eesti keelt on neil vaja osata, et pärast gümnaasiumi ülikoolidesse pääseda. Samas ei kujutle nad, et võiksid keemiat, füüsikat, matemaatikat või geograafiat eesti keeles õppida, sest sel juhul jääksid teadmised vähese keeleoskuse tõttu napiks.
Õpetaja Heidmets õpetas 10. klassi eesti keeles juba möödunud aastal. Esimesest kogemusest teab ta, et aasta lõpuks peaks tunnis aktiivselt osalejaid ehk siis õpetaja jutust arusaajaid olema juba oluliselt rohkem kui aasta algul.
