„Minu seitsmeaastane teadis väga hästi, mida enne vöötrada teha tuleb, oskas ilusti vasakule-paremale vaadata ka juba lasteaias. Eelmisel aastal läks ta esimesse klassi ja enne seda sai veel kord kõik üle drillitud. Esialgu oli kõik kena ja siis sügisel, enne mardipäeva just, astus ta lihtsalt autole ette,” meenutas Berit (täisnimi toimetusele teada – toim). Õnneks midagi hullu ei juhtunud, sest autojuht jõudis pidurdada ning laps sai vaid kerge löögi ja veidi põrutada. „Prillid läksid katki ja nuttu oli rohkem kui päris häda, aga ühtki mõistlikku seletust ta öelda ei osanud, miks ta enne vöötrada auto poole ei vaadanud,” ütles Berit.

Autojuht pidas pärast õnnetust kinni ja toimetas poisi koju. „Väga mõistlik mees oli, ei arva, et ta valetas, kui ütles, et poiss lihtsalt kõndis, pea maas, autole ette. Poiss ise ka rääkis sama juttu, et tema lihtsalt kõndis ja siis korraga oli auto. Nüüd oleme tema pärast muidugi iga päev mures, aga vast see õnnetus ikka õpetas ja nüüd laps on veidi tähelepanelikum. Koolis käimata ei saa ju jätta ja teda ei saa ju valvata ka nagu titte,” leiab Berit kokkuvõtteks.

Politsei statistika näitabki, et kuigi suvepuhkusest uljaks muutunud lapsed tulevad tänavatele seiklema taas septembris, ei juhtu sugugi siis kõige rohkem õnnetusi. „September ei paista kuidagi silma, pigem hakkavad õnnetused sagenema pimeduse saabudes. Jaanuaris on jälle langus, kuid siis on ka pikk vaheaeg,” tutvustas statistikat politsei pressiesindaja Helin Vaher.