Lasteaialaste vanemad ootavad Keila linnalt pikisilmi remondiraha
Keila suurima lasteaia Vikerkaar mudilaste vanemad on rahulolematud, et pool maja on remontimata, kehva valgustusega, halva ventilatsiooniga ja lagunevate põrandatega ning osa lapsi peab magama selleks ebasobivates võrkvoodites. Linn loodab olukorda osalt parandada EAS-ilt toetusraha küsides.
„Rühmaõpetajad on toredad ja pedagoogilist tööd tehakse seal hästi ning innukalt. Vanematele valmistab aga pahameelt majanduslik suutmatus ja hoolimatus parandada laste elukeskkonda,” ütles kahe lasteaias käiva lapse isa, hoolekogu liige Meelis Zujev.
Vikerkaare lasteaia 255 lapsest peaaegu pooled käivad 25 aastat vana maja remontimata korpuses. Hoone teine osa renoveeriti kaks aastat tagasi.
Ühe hoolekogu liikme poolt ruumides tehtud lampide valgustugevuse mõõtmine andis lubatust kümme korda väiksema tulemuse. Abilinnapea Eike Käsi möönis, et lasteaia seni renoveerimata korpuses ei ole nõuetekohast valgustust. „See on nii lapsevanemate kui ka linnavalitsuse mure, mille lahendamiseks on mitmeid samme astutud, nii koos kui ka eraldi,” ütles ta. Lastevanemate otsitud sponsorite abiga sai kaks rühma valgemaks ja linn omakorda paigaldas ajutise lahendusena Keila sotsiaalkeskusest maha võetud 16 valgustit.
Lastaia juhataja Maret Puhk tõdes, et kontrast remonditud ja remontimata korpuse vahel on suur. Pooled rühmaruumid on kenasti korda tehtud, temaatilised ja lastesõbralikud. „Vanas korpuses vajab aga elektrisüsteem väljavahetamist, osa pistikuid ei tööta, juhtmestik on nõukogudeaegne ning mõneski kohas oleks abiks täiendav valgustus,” tõdes ta.
Vanemad hangivad toole
Lapsevanemad on hakanud omal algatusel ruumide olukorda parandama. Ühe rühma vanemad ostsid näiteks uued toolid ja akendele rulood, et päike lastele magades silma ei paistaks. Nüüd aga ajas vanematel harja punaseks linnavalitsuse esindaja Doris Matteuse seisukoht viimasel hoolekogu istungil, et annetused ja muu vanematepoolne initsiatiiv peaks käima linnavalitsuse kaudu. „Linnavalitsus ei tee lasteaia olukorra parandamiseks mitte kui midagi ja siis peame meie minema neilt veel luba küsima, kui tahame laste heaks midagi teha,” väljendas lapsevanem Igor Onkel pahameelt.
Juhataja sõnul näeb lasteaia kümne aasta arengukava ette maja täielikku renoveerimist. „Tuleb aru saada, et praeguses majandusolukorras pole linnal selleks võimalusi,” selgitas ta. Kogu korpuse kordategemise eeldatav maksumus on umbes 2 miljonit krooni.
Järjekorras on 278 last
•• Kümne tuhande elanikuga Keila linnas on kolm munitsipaallasteaeda (24 rühma) ja üks eralasteaed (6 rühma), kus kokku käib peaaegu 600 last. Abilinnapea Eike Käsi rääkis, et linn võttis suletud SOS H. Gmeineri kooli ja lasteaia ruumid üürile ning sai niimoodi pärast uuendus- ja remonditöid tänavu juurde neli rühmakohta 36-le lasteaia- ja 30-le sõimeealisele lapsele. „Kõige suurem ongi praegu vajadus just sõimekohtade järele, vanemate laste osas ole-me saanud soovijatele koha pakkuda,” ütles Käsi. Praegu on Keilas lasteaiakohtade järjekorras 278 last.
•• Abilinnapea sõnul on kõik Keila linna munitsipaallasteaedade hooned suhteliselt vanad ja vajavad ühel või teisel moel renoveerimist. „Püüame majanduskava koostades lahendada probleeme majade kaupa, esmajärjekorras tuleb lähtuda ka tehtud ettekirjutustest. Vikerkaare lasteaia üldist seisukorda ei saa kindlasti lugeda väga halvaks – üks tiib on äsja renoveeritud ja igati nõuetekohane, teise tiiva paremustamine toimub vastavalt võimalustele,” selgitas ta.
•• Ühtlasi tõdes Käsi, et linna investeerimisvõimalused on lähiaastatel kindlasti piiratumad, sest valmimas on uus koolihoone, mis on Keila hariduselus kauaoodatud sündmus.
