Eile ei soovinud ükski ametkond veel kirja sisu kommenteerida, samuti ei õnnestunud väidetavale abipalvele kinnitust saada Läti peaministri büroost.

“Me saime kirja, kuid tippkohtumise reeglistiku järgi on selline kirjavahetus riigisaladus,” kommenteeris valitsuse meedianõunik Martin Jaško eile. “Kui lätlased meilt mingit abi palusid ja valitsus seda arutab, siis saab sellest ka avalik info,” märkis ta.

Millal valitsus lõunanaabrite väidetavat abipalvet arutada võiks, ei osatud peaministri büroost veel öelda.

Allikate väitel on mitmeid võimalusi, kuidas Eesti Riias toimuva tippkohtumise turvalisuse tagamisele kaasa võiks aidata. Kasutada võidakse kõikide julgeolekuga tegelevate ametkondade abi. Üks võimalus on vastloodud sõjaväepolitseirühma kasutamine.

Neljapäeval kiitis valitsus heaks eelnõu, mille järgi annab Eesti kaitseväe 40-liikmelise sõjaväepolitseirühma järgmiseks aastaks NATO kiirreageerimisjõudude käsutusse. Üksust võidakse kasutada avaliku korra kaitseks kriisihaldamis- ja konfliktijärgsetel operatsioonidel. Rühma põhiülesannete hulka hakkab vajadusel kuuluma ka vippide kaitse ning hoonete ja sõidukite läbiotsimine.