Lihula õpetaja kuulutati dokumendi võltsimises kahtlustatavaks
Lihula gümnaasiumi 9. klassi matemaatikaeksami tulemuste võimalikus võltsimises on politsei esitanud kahtlustuse kooli kasvatusraskustega klassi juhatajale Hilja Rohtlale.
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri Marelle Ulla sõnul on Lihula gümnaasiumi kriminaalasjas eeluurimine lõppenud ning ühele õpetajale on esitatud kahtlustus karistusseadustiku dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise paragrahvi alusel.
Kevadise põhikooli matemaatika lõpueksami järel levisid Lihulas jutud, et mõni õpilane, kes oli veendunud, et ta eksamit ära ei teinud, oli siiski vähemalt miinimumpunktid kätte saanud. Kahtlustati, et eksamitööde parandamisel on keegi parandajaist töid muutnud, et kõik õpilased saaksid eksami sooritatud. Ühtlasi saatsid mõned anonüümseks jäänud lapsevanemad haridus- ja teadusministeeriumile kirja, kus viidati võimalikule eksamivõltsingule. Selle kirja koopia jõudis Lihula vallamajja juba juuni lõpus.
Kõik sooritasid eksami
Kuni augusti lõpuni oli ametlikult vaikus, kuid kahtlustuse alla oli sattunud viis õpetajat, nende seas ka eksamikomisjoni esimees, koolidirektor Margot Smitt.
Vallavanem Anu-Lii Jürman üritas mitteametlikult asjasse selgust tuua, kuid see ei õnnestunud. Seepeale pöördus vallavanem avaldusega politsei poole, kus asi võeti menetlusse ning eksamitööle tehti ekspertiis.
“Kui kahtlustus jõuab süüdimõistmiseni, on koolidirektori küsimus, kuidas ta õpetajaga edasi käitub,” lausus Lihula valla haridus- ja kultuurinõunik Kersti Ajaots. Kas ja kuidas peaks vastutama eksamikomisjoni esimees ja koolijuht, on Ajaotsa sõnul vallavalitsuse otsustada.
Vallavanema sõnul peab komisjoni esimees kindlasti ka ise vastutama.
Õpetaja Hilja Rohtla ütles eile, et ta ei anna asja kohta infot.
Käitumisraskustega 7.–9. klassi õpetaja Rohtla õpilastest tegid matemaatikaeksami seitse ning kõik nad suutsid selle üle Eesti väga raskeks peetud eksami ka sooritada. Kaks õpilast said täpselt miinimumpunktid.
Karistusseadustiku 344. paragrahvi 1. lõike järgi karistatakse dokumendi, pitsati või plangi võltsimise eest, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
