Liina Tõnisson asub raudtee toetuse kallale

Liina Tõnisson (pildi), olete varem väljendanud rahulolematust Edelaraudteele jagatava riigidotatsiooni ebaselge kasutamise üle. Mida võtate selles osas ette majandusministriks saades?

Riik jagab reisijateveole sadu miljoneid kroone, alates bussindusest ja rongiliiklusest, lõpetades näiteks laevandusega. Enamikul puhkudest võib olla küsimus selles, et ei doteerita reisijaid, vaid firmat. Kui see nii on, siis tuleb olukorda võimaluste piires muuta.

Olen selgel seisukohal, et ka Edelaraudtee puhul peaks toetus minema Eesti elanikele sihtotstarbeliselt, mitte tundmatu omanikeringiga ettevõttele selle kasumi kasvatamiseks või kahjumi vähendamiseks.

Kas vaatate üle ka erastamistehingud? Kui tõenäoline on, et vaatate toimunud tehingud mitte üle, vaid koguni ümber?

Kindel vajadus ja tahtmine on need üle vaadata. Erapooletu institutsioonina tegutsev riigikontroll on Eesti Raudtee erastamise seaduslikkuse osas juba selge seisukoha võtnud. See on koht, kust on vaja edasi minna.

Stsenaariume on igasuguseid: kui riigikontrolli väited osutuvad tõesteks, siis on võimalik tehing kohtus vaidlustada. Üks lahenditest on ka see, et erastamistehing on ehk kahjulik, kuid ellu viidud seaduslikult, õigemini seaduse auke ära kasutades. Siis tuleb seda lihtsalt tõdeda.

Kolmas suur teema – elektri hind. Eesti Energia praegune juhtkond on selgelt öelnud, et ei näe võimalust hinnatõusu peatamiseks. Kuidas te vastu astute, vahetate nõukogu välja?

Selge on, et NRG-d ei ole enam ja seega pole ka mingit õigust 12-protsendiliseks kapitali tootluseks. Seepärast tuleb hinnatõus üle vaadata ja selle ulatust takistada. Täpsed asjaolud selguvad siiski töö käigus ehk mis, kuidas ja kui palju. On asju, mida ei saa õunte pealt vaadata.